Nende liha sisaldab vähe rasva, neid on kerge nuumata kõrgekvaliteedilise maksa saamiseks. Kodu- ja muskuspartide koos pidamine annab paaritusi harva. Ristandid viljatud. Haned Hanede bioloogilised ja majanduslikud iseärasused suhteliselt väike munatoodang, madal munade viljastatus ja tibude kooruvus, tugevasti säilinud haudeinstinkt. Pikaealised, sugulindudena kasutatavad 5...7 aastat. Ekstensiivsel ja poolintensiivsel pidamisel saab üles kasvatada karjamaal väga vähese jõusöödaga. Hanede aretussuund tänapäeval: palju haudemune andvad liinid ja krossid, suur hanetibude kasvukiirus esimesel kahel kasvukuul. Haneliha tootmiseks kasutatakse ristamist landee, suured hallid, tuluusi, gorki, kubaani, hiina, itaalia, gorki, reini.
Kurnas on 5...8 muna keskmise massiga 145 g. Isashanede kehamass on keskmiselt 3,5 kg, emashanedel 2,8...3,5 kg. Haudub 28...30 päeva. Annab hallhanega ja kõikide hanetõugudega normaalselt sigivaid järglasi. Hanede bioloogilised ja majanduslikud iseärasused suhteliselt väike munatoodang, madal munade viljastatus ja tibude kooruvus, tugevasti säilinud haudeinstinkt. Pikaealised, sugulindudena kasutatavad 5...7 aastat. Ekstensiivsel ja poolintensiivsel pidamisel saab üles kasvatada karjamaal väga vähese jõusöödaga. Hanede aretussuund tänapäeval: palju haudemune andvad liinid ja krossid suur hanetibude kasvukiirus esimesel kahel kasvukuul. Haneliha tootmiseks kasutatakse ristamist landee, suured hallid, tuluusi, gorki, kubaani, hiina, itaalia, gorki, reini. 8 Kanamuna kui toiduaine
Talvitub Lõuna- Hiinas, Vietnamis ja Indias. Kurnas on 5...8 muna keskmise massiga 145 g. Isashanede kehamass on keskmiselt 3,5 kg, emashanedel 2,8...3,5 kg. Haudub 28...30 päeva. Annab hallhanega ja kõikide hanetõugudega normaalselt sigivaid järglasi. Hanede bioloogilised ja majanduslikud iseärasused suhteliselt väike munatoodang, madal munade viljastatus ja tibude kooruvus, tugevasti säilinud haudeinstinkt. Pikaealised, sugulindudena kasutatavad 5...7 aastat. Ekstensiivsel ja poolintensiivsel pidamisel saab üles kasvatada karjamaal väga vähese jõusöödaga. Hanede aretussuund tänapäeval: Palju haudemune andvad liinid ja krossid. Suur hanetibude kasvukiirus esimesel kahel kasvukuul. Haneliha tootmiseks kasutatakse ristamist ♂ landee, suured hallid, tuluusi, gorki, ♀ kubaani, hiina, itaalia, gorki, reini. Hanede munatoodang suureneb enamikul tõugudel 3-l esimesel munemisaastal. Sundsulgimine ei anna alati soovitud tulemusi.
Kurnas on 5...8 muna keskmise massiga 145 g. Isashanede kehamass on keskmiselt 3,5 kg, emashanedel 2,8...3,5 kg. Haudub 28...30 päeva. Annab hallhanega ja kõikide hanetõugudega normaalselt sigivaid järglasi. Hanede bioloogilised ja majanduslikud iseärasused suhteliselt väike munatoodang, madal munade viljastatus ja tibude kooruvus, tugevasti säilinud haudeinstinkt. Pikaealised, sugulindudena kasutatavad 5...7 aastat. Ekstensiivsel ja poolintensiivsel pidamisel saab üles kasvatada karjamaal väga vähese jõusöödaga. Hanede aretussuund tänapäeval: palju haudemune andvad liinid ja krossid suur hanetibude kasvukiirus esimesel kahel kasvukuul. Haneliha tootmiseks kasutatakse ristamist ♂ landee, suured hallid, tuluusi, gorki, ♀ kubaani, hiina, itaalia, gorki, reini. Hanede erinevate tunnuste päritavuskoefitsiendid (h2)
*Kahesuviste kadu eelmisest 25%, väljatulek eelmisest 75%, kalade arv 26-31 tk. *Kaheaastaste kadu eelmisest 10%, väljatulek eelmisest 90%, kalade arv 24-28 tk. *Kolmesuvine kadu eelmisest staadiumist 5-10%,väljatulek 90-95%, kalade arv 22-25 tk. Kalaproduktiivsus *Kalade juurdekasv pinna- või ruumalaühiku kohta. Tiikides arvutatakse seda kg ühe ha, passeinides ja sumpades ühe kuupmeetri kohta. *Looduslik produktiivsus Eesti oludes 80-150 kg/ha. Poolintensiivsel kasvatamisel on produktiivsus 400-850 kg/ha. Kalatoodang Tiigist saadava kala kogus, mis sisuliselt on asustatud kala massi ja sesoonse juurdekasvu summa. Väljendatakse pinnaühikule (kg/ha). Massi-iive *Eestis nõudlus 1-1,5 kg karpkala, so kolmesuvise kala järele. *Esimese kasvusuve lõpuks 35-50 g. *Teise kasvusuve lõpuks 250-350 g. *Kolmanda kasvusuve lõpuks 1000 1500 g. Suhteline juurdekasv *Kõige suurem esimesel astal (16000-35000 korda) vastne 1 mg -35 g noorkala.
75%, kalade arv 26-31 tk. Kaheaastaste kadu eelmisest 10%, väljatulek eelmisest 90%, kalade arv 24-28 tk. Kolmesuvine kadu eelmisest staadiumist 5- 10%,väljatulek 90-95%, kalade arv 22-25 tk. 143 Kalaproduktiivsus Kalade juurdekasv pinna- või ruumalaühiku kohta. Tiikides arvutatakse seda kg ühe ha, passeinides ja sumpades ühe kuupmeetri kohta. Looduslik produktiivsus Eesti oludes 80- 150 kg/ha. Poolintensiivsel kasvatamisel on produktiivsus 400-850 kg/ha. 144 Kalatoodang Tiigist saadava kala kogus, mis sisuliselt on asustatud kala massi ja sesoonse juurdekasvu summa. Väljendatakse pinnaühikule (kg/ha). 145 Massi-iive Eestis nõudlus 1-1,5 kg karpkala, so kolmesuvise kala järele. Esimese kasvusuve lõpuks 35-50 g. Teise kasvusuve lõpuks 250-350 g.
kasvanduse tingimuste parem valitsemine. Kuna poolintensiivses tiigikasvatuses tiigid tühjendatakse ja vähid kogutakse kokku, on mõistlik tiigi suurus kõige enam 1000-2000 m2. Poolintensiivse tiigikasvatuse korral võib kasvanduse üles ehitada nii, et erinevad vanuserühmad paigutatakse eraldi tiikidesse. Siis jääb ära toidukonkurents eri suurusega vähkide vahel ja asustustihedust võib suurendada. Asustustihedused vähitiigis poolintensiivsel kasvatamisel Algtihedus tk/m2 Lõpptihedus tk/m2 Jõevähk 25-30 2-10 Signaalvähk 20-25 2-10 Ellujäämus suguküpsuseani kõigub tiikide ja aastate vahel palju (näiteks 30-80%). Aastaste vähkide suremus on üks tähtsamaid kasvatuse tulusust mõjutavaid faktoreid. · Kui aastaste suremus on 15% on tiigi toodang umbes 60% asustuse mahust
annaabi.ee 
