Emased on asustusmaterjaliks soovitavamad (asustamise jaoks on vajaVähkide sorteerimine nõuab lisatööd ja seepärast suurendab kasvatuse kulusid.Poolintensiivne tiigikasvatus nõuab rohkem kapitali ja tööjõudu kui loodustoidutiikides kasvatamine aga tulemuseks on suurem ruutmeetritoodang ja kasvanduse tingimuste parem valitsemine. Kuna poolintensiivses tiigikasvatuses tiigid tühjendatakse ja vähid kogutakse kokku, on mõistlik tiigi suurus kõige enam 1000-2000 m2. Poolintensiivse tiigikasvatuse korral võib kasvanduse üles ehitada nii, et erinevad vanuserühmad paigutatakse eraldi tiikidesse. Siis jääb ära toidukonkurents eri suurusega vähkide vahel ja asustustihedust võib suurendada. Ellujäämus suguküpsuseani kõigub tiikide ja aastate vahel palju (näiteks 30-80%). Aastaste vähkide suremus on üks tähtsamaid kasvatuse tulusust mõjutavaid faktoreid. · Kui aastaste suremus on 15% on tiigi toodang umbes 60% asustuse mahust
Optimaalsestkõrgemal ja madalamal temperatuuril kalad küll toituvad, kuid toitumisreaktsioon aeglustubja toidu omastamine halveneb. *Toitumisreaktsioon esineb karpkalal veel +4 °C juures, kuid toitu ei omastata (seedeensüüme ei toodeta), see lihtsalt läbib sooltoru. * Üle 26 °C temperatuuri puhul läbib toit sooltoru kiiremini, kui seedumiseks vaja oleks. Karpkala toitainete vajadus *Looduslik toit sisaldab kõiki karpkala kasvuks ja arenguks vajalikke toitaineid. *Poolintensiivse kasvatuse puhul ei ole tiigis kõigi kalade jaoks looduslikku toitu piisavaltja mingil perioodil tuleb anda lisasööta. * Kalade sööt peab sisaldama kindlas vahekorras valku, rasva, süsivesikuid, mineraalaineid ja vitamiine. Erilist tähtsust omavad valgud, mille kvaliteeti hinnatakse aminohappelise koostise põhjal. *Sööda väärtuse hindamisel kasutatakse proteiinisuhet: mitu kaaluosa seeduvaid lämmastikuta toitaineid tuleb ühe kaaluosa seeduva proteiini kohta.
kuid toitumisreaktsioon aeglustubja toidu omastamine halveneb. Toitumisrefleks esineb karpkalal veel +4 °C juures, kuid toitu ei omastata (seedeensüüme ei toodeta), see lihtsalt läbib sooltoru. Üle 26 °C temperatuuri puhul läbib toit sooltoru kiiremini, kui 130 seedumiseks vaja oleks. Karpkala toitainete vajadus Looduslik toit sisaldab kõiki karpkala kasvuks ja arenguks vajalikke toitaineid. Poolintensiivse kasvatuse puhul ei ole tiigis kõigi kalade jaoks looduslikku toitu piisavaltja mingil perioodil tuleb anda lisasööta. Kalade sööt peab sisaldama kindlas vahekorras valku, rasva, süsivesikuid, mineraalaineid ja vitamiine. Erilist tähtsust omavad valgud, mille kvaliteeti hinnatakse aminohappelise koostise põhjal. Sööda väärtuse hindamisel kasutatakse proteiinisuhet: mitu kaaluosa seeduvaid lämmastikuta toitaineid tuleb ühe kaaluosa seeduva proteiini kohta.
vähikatkujuhud . Elupaik Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid, nagu ojad, jõed ja järved. Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalaineterikastes veekogudes. Vähikasvatus Vähikasvatus on levinud eriti Euroopa riikides, sealhulgas Eestis. Sõltuvalt kasutatava veekogu ja asustustiheduse suurusest räägitakse ekstensiivsest, poolintensiivsest ja intensiivsest vähikasvatusest. Neist efektiivseim on poolintensiivne kasvatus. Näiteks poolintensiivse kasvatmisega on võimalik ühelt m2-lt saada 210 vähki. Kulinaaria Jõevähk (eriti tema liha) on hinnatud kulinaariatoode. Vähkide keetmine Elusad vähikehad pestakse hästi läbi, vahetades vett korduvalt. Seejärel pannakse nende elusad kehad leevasse vette kuhu on eelnevalt lisatud soola, tilli ja veidi köömneid. Vesi peab katma vähkide kehad. Vähke keedetakse umbes 1/2 tundi ehk seni kuni vähi lakad lahtilöövad, peale mida tõstetakse keedunõu tulelt ning lastakse
Vähkide sorteerimine nõuab lisatööd ja seepärast suurendab kasvatuse kulusid. Poolintensiivne tiigikasvatus nõuab rohkem kapitali ja tööjõudu kui loodustoidutiikides kasvatamine aga tulemuseks on suurem ruutmeetritoodang ja kasvanduse tingimuste parem valitsemine. Kuna poolintensiivses tiigikasvatuses tiigid tühjendatakse ja vähid kogutakse kokku, on mõistlik tiigi suurus kõige enam 1000-2000 m2. Poolintensiivse tiigikasvatuse korral võib kasvanduse üles ehitada nii, et erinevad vanuserühmad paigutatakse eraldi tiikidesse. Siis jääb ära toidukonkurents eri suurusega vähkide vahel ja asustustihedust võib suurendada. Asustustihedused vähitiigis poolintensiivsel kasvatamisel Algtihedus tk/m2 Lõpptihedus tk/m2 Jõevähk 25-30 2-10 Signaalvähk 20-25 2-10
annaabi.ee 
