. 5 taime. Grupp hoiab parenmini ka mikrokliimat. · Rodod kasvavad ilma probleemideta seal, kus kasvab looduses mustikas ja kanarbik · Rodod on tundlikud tuuliste kasvukohtade suhtes · Ealeski ära istuta rodosid mulda koos pakendiga! Mõningaid rododendroniliike Kõige laiemalt võib rododendronid jagada kahte suurde gruppi: 1) igihaljad 2) suvehaljad Igihaljad võib omakorda jaotada tinglikult suurelehisteks ja väikeselehisteks ning täis- ning pooligihaljasteks liikideks. Mõiste "pooligihaljas" tähendab, et kuigi taim talvitub koos lehtedega, vahetuvad lehed ikkagi, kuid seda üheaegselt uute lehtede kasvatamisega. A. Igihaljaid rododendroniliike · Rhododendron catawbiense -Katawba rododendron Katawba rododendron on enim levinud igihaljas rododendroniliik. Taim saavutab meie tingimustes kõrguseks ca 1,5 meetrit ning sama suur on ka põõsa läbimõõt. Nahkja, igihalja lehe pikkuseks on 7 ... 12 cm. Kellukjad, kuni 5 cm läbimõõduga lillakaspunased õied
põuaõrn. Ei talu ka kõige lühemaajalisi üleujutusi. Puuduseks on taime levimine juurevõsudega. Amuuri ligustriin (Syringa) 4-5m kõrge põõsas, mille koor on rõmeline ja risti paiknevate valkjate lõvedega. Lehed on alt sinakasrohelised, leheroots renjas. Pungasoomused hoiavad võrsest tugevasti eemale Õied on valged, lõhnavad, suurtes püstistes pööristes võrse tipus. Õitseb juulis. Kiirekasvuline, talub linnatingimusi. viljakas lubjarikas Harilik liguster (Ligustum) Pooligihaljas 2-3m kõrgune põõsas. Pungad paiknevad vastakuti ja võrse ligi hoidvalt. Leheservad on allapoole rulluvad. Lehed püsivad kaua põõsal. Õied on kreemvalged, väikesed, pööristes. Õitseb juunis juulis. Marjad on mustad. Kiirekasvuline. Erinõuded: poolvari kuni päike. Talub pügamist. Karmimatel talvedel võib saada kahjustatud. Looklev forsüütia (Forsythia) 2-3m kõrgune, looklevate ja juurduvate võrsetega põõsas. Võrsed on sees tühjad.
Click to edit Master text styles Kuivale Second level 70 90 cm Third level Fourth level Fifth level Vaip-aruhein Festuca scoparia Click to edit Master text styles Täisvalgust, poolvarju Second level Kuivale Third level 5 35 cm Fourth level Fifth level Vesihaljas haguhein Koeleria glauca Pooligihaljas Click to edit Master text styles Kuivale Second level 15 35 cm Third level Fourth level Fifth level Rohelubikas Sesleria heufleriana Click to edit Master text stylesPäikseline, poolvari Second level Igihaljas Third level Kuivale kasvukohale Fourth level Fifth level 35 50 cm
..5-jagune, lehelaba osad rombjad, lõhised kuni jagused, teravahambuliste tipmetega. Varrelehti 3, rootsulised, kolmejagused, sarnased juurmistega, kinnituvad õierao keskkohast veidi kõrgemal. Lehestik kolletub alles juulis. Vars tihedalt karvane. • Kasvab kuivadel pärisniitudel, looniitudel, loometsades vallseljakutel, võsastikes, puisniitudel ja paekaldal. Eelistab huumus- ja lubjarikkaid muldi. Kasvab nii täis- kui ARTEMISIA ABROTANUM - SIDRUNPUJU • pooligihaljas põõsas. Eelistab viljakat, vett läbilaskvat pinnast. Kõrgus 90 cm kuni 2 meetrit. Sidrunpujul on mitu ühesuurust vart, millest vaid mõned lõppevad õisikutega. Vartel sageli tugevad külgharud. Hallikasrohelised lehed õrnade niitjate hõlmadega. Sidrunpuju lehed on tugeva sidrunilõhnaga, mida on juba kaugelt tunda. Õied kollakashallid. Õisikud 2,5–3 mm läbimõõduga. Õitseb augustis-septembris. ARUNCUS DIOICUS - HARILIK KITSEENELAS
juurevõsudest kergesti uued asemele kasvatada. Paraku võivad mõned sordid osutuda külmaõrnadeks. Omajuursete istikute saamine on tülikas. Massiliselt saadakse neid meristeempaljunduslaborites. Sordisireli pistikutele juurte allaajamine nõuab erimenetlusi ja tulemus on ikkagi nigel. 27 HARILIK LIGUSTER Iseloomustus Harilik liguster (Ligustrum vulgare) (joonis 7) on 2-5 m kõrgune rohkesti hargnev heitleheline või pooligihaljas põõsas. Võrsed hallikaspruunid valkjate lõvedega ja ligihoiduvate vastakute pungadega. Lehed süstjad kuni lantsetjad, 4-6 cm pikad, 0,6-2 cm laiad, teravneva tipu ja kiilja alusega, pealt tumerohelised, alt helerohelised, nahkjad, allapoole rulluvate servadega, harva pealt piki pearoodu lühikarvased, lühirootsulised (0,3-1 cm). Lehed püsivad kaua põõsal ja on sageli kuni järgmise kevadeni, mis viitab liigi lähistroopilisele päritolule. Joonis 7
lõigatakse kohe peale õitsemist. Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad. Hariliku kuldvihma puhul lõigatakse peale õitsemist välja õitsenud oksad ja harvendatakse, kuid ei kärbita (Hortes. Tagasilõikamine). 25. Ligustrum vulgare - harilik liguster 25.1 Iseloomustus Harilik liguster (ladina k. Ligustrum vulgare) on 2-5 m kõrgune rohkesti hargnev heitleheline või pooligihaljas põõsas. Koor on hallikaspruun, valkjate lõvedega. Pungad võrse ligi hoiduvad, munajad. Lehed süstjad kuni lantsetjad, 4-6 cm pikad, 0,6-2 cm laiad, teravneva tipu ja kiilja alusega, pealt tumerohelised, alt helerohelised, nahkjad, allapoole rulluvate servadega, harva pealt piki pearoodu lühikarvased, lühirootsulised (0,3-1 cm). Lehed püsivad kaua põõsal ja on sageli kuni järgmise kevadeni, mis viitab liigi lähistroopilisele päritolule. Õitseb pärast täielikku lehtimist
lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10cm kõrguselt maapinnast. Sellist noorendamist võib teha sellistel põõsastel, mis kasvatavad piisavalt uusi võrseid. HARILIK LIGUSTER (Ligustrum vulgare) Joonis 22. Harilik liguster. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/99/Hecke_Liguster_hc.JPG Iseloomustus Harilik liguster on 2-5 m kõrgune rohkesti hargnev heitleheline või pooligihaljas põõsas.Koor on hallikaspruun, valkjate lõvedega. Pungad võrse ligi hoiduvad, munajad. Lehed süstjad kuni lantsetjad, 4-6 cm pikad, 0,6-2 cm laiad, teravneva tipu ja kiilja alusega, pealt tumerohelised, alt helerohelised, nahkjad, allapoole rulluvate servadega, harva pealt piki pearoodu lühikarvased, lühirootsulised (0,3-1 cm). Lehed püsivad kaua põõsal ja on sageli kuni järgmise kevadeni, mis viitab liigi lähistroopilisele päritolule. Õitseb pärast täielikku