d) Logistiliste lahenduste arendamine 3. Via Hanseatica (Peterburi-Narva-Jõhvi-Tartu-Valga-Riia-Gdansk-Berliin- Hamburg) arendamine a) Jõhvi liiklussõlme ehitamine (tehtud) b) Maantee rekonstrueerimine c) Tartu ümbersõidu (sh silla) rajamine 4. Via Baltica (Helsinki-Tallinn-Pärnu-Riia-Varssavi) arendamine a) Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimine (peaegu valmis) b) Ühenduse parandamine sadamatega 5 Autod 1. Poolhaagisega veok · Autorong koosneb sadulveokist ja poolhaagisest · Kandejõud kuni 24000kg · Mahutab 33EUR, 26FIN · Laadimine tagant, külgedelt, pealt · Mõõtmed joonisel 2. 3. 4. 5. 6. Täis- ja kesktelikhaagisega veokid · Autorong koosneb vedukautost ja järelhaagisest · Kandejõud 24000kg · Mahutab 38EUR, 30FIN · Laadimine tagant, külgedelt, pealt · Mõõtmed joonisel 6 7.
Teda ei asenda ükski teine transpordiliik linnasisestel vedudel. Autoveod jagatakse rahvusvahelisteks ja riigisisesteks. Autoveondust reguleerib CMR- konventsioon ja riigisiseses veonduses lähtutakse võlaõigusseaduse sätetest. Maanteetranspordis kasutatavad veovahendid: · Jaotusautod-kasutatakse terminalide jaotuspiirkonnas kauba jaotus- ja kokkuveoks · Autorongid- rahvusvahelistel vedudel ning terminalist terminali vedudel on levinud vedukist ja poolhaagisest koosnev autorong. · Poolhaagised- levinud vahetatavate poolhaagiste kasutamine kaubaveol koostöös laevafirmadega. Laevas on poolhaagis ilma vedukita. Autost ja täishaagisest koosnev autorong ei tohi olla pikem kui 18,75 m. Poolhaagisega autorong pikkus 16.5m ja laius 255 cm. Autorongi kogukaal ei tohi ületada 40 tonni ja registrimass 40 tonni. Veod võib jagada otse-ja süsteemseteks vedudeks.
11 Kauba käitlemine 265 kaubaalused PEAKORIDOR Joonis 11.4 Lao vastuvõtuala Küsimused 1. Millist ülesannet täidab laadimislüüsi lüüsikamber, millist aga laadimissild? 2. Kuidas toimub kauba mahalaadimine poolhaagisest laadimislüüsi kasutamata? 11.9. Hoiuühikute koostamine Kuna põhiveod tehakse sageli suhteliselt pikkadel distantsidel, on veokulude kokkuhoiuks oluline kasutada koormaruumi mahtu maksimaalselt. Kui kaup täidab veoühiku lastiruumi kiire- mini kui selle kaal veovahendi või -ühiku kandevõime, tuleb pealelaadimisel kasutada täielikult ära kogu lastiruumi ruumala. Seda on sageli raske teha kaupa alustel vedades. Lastiruumi piisava
i) sõidupidur on pidur, mis peab võimaldama juhil kontrollida sõiduki liikumist ja seda kindlalt ning kiiresti peatada iga kiiruse, koormuse, teekalde puhul nii, et juht ei pea vabastama oma käsi rooliratta küljest, v.a käsijuhtimisega invasõidukid ( Service braking); 46) pidurituli on tuli, mis hoiatab teisi liiklejaid, et eessõitva sõiduki juht on rakendanud sõidupidurit ( Stop Lamp); 47) poolhaagisautorong on sadulhaakeseadme abil sadulvedukist ja poolhaagisest koostatud autorong (Articulated road train); 48) [Kehtetu] 49) R.E.3 on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Sisetranspordi Komitee ühisotsus sõidukite ehituse kohta (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles); 50) registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei või ületada valmistaja lubatud suurimat massi;
ja vedukauto kombinatsioon ehk rekka. Seega mõeldakse rekkaauto ehk rekka all poolhaagisega vedukautot. Vedukauto ja poolhaagise (rekka) lubatud suurimaks pikkuseks on 16,5 m ja lubatud suurimaks täismassiks on 44 t. (Pilt 3.8) Rekka puhul on võimalik ühendada veduk poolhaagisest laadimise ajaks lahti, mis võimal- dab veokil teha tööd ajal, mil poolhaagist laaditakse. Poolhaagise peamine eelis on ühtne pikk koor- maruum, mis pakub suurt universaalsust erinevate mõõtmetega kaupade laadimisel ja vedamisel. Oluliseks eeliseks veoauto ees on see, et treileri kohaletoimetanud veduk ei pea jääma maha-
annaabi.ee 
