Nakkushaigus Tiisikus Mycobacterium tuberculosis Kahjustab kõiki elundeid Kopsutuberkuloos kopsuväline tuberkuloos Mycobacterium tuberculosis Riik: bakterid Avastati 1882. a Bakteri eluliga rögas nädalaid, kuivanud rögas kuid Sale, kergelt tilgakujuline kepike,spiraalselt keerduv Kochi kepike 4 µm Aeroobid Pooldumisaeg 1824h Jäävad pärast pooldumist tihti kokku Palmikutaoline moodustis Levimine: õhu kaudu, harvem kontakti teel Suurim levimus: Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Aafrikas, Mehhikos, LõunaAmeerika läänerannikul Latentne tuberkuloosinakkus Aktiivne tuberkuloos Sõltuvad kahjustunud elundist Valu rinnus Palavik Öine higistamine Isu ja kaalulangus Väsimus Köha, veriköha Õhu kaudu Köhimine Aevastamine
Pentaklorobenseen on väga toksiline veeloomadele. Aine võib olla keskkonnale ohtlik; erilist tähelepanu tuleb pöörata imendumisel pinnasesse ja veesetetesse. Kemikaal võib bioakumuleeruda kalades, piimas, taimedes ning loomades. Sattumisel vette imendub pentaklorobenseen hõljuvainetesse ja setetesse. Kui imendumist ignoreerida, siis on oodatav poolestusaeg 6,6 - 6,9 päeva. Kui arvestada ka imendumist pinnasesse, siis on veekogus oodatav pentaklorobenseeni pooldumisaeg 11 kuud. Pentaklorobenseeni eeldatav pooldumisaeg maapinnal on 194-345 päeva, kuid põllumaadelt leiti selle aine jäänuseid ka pärast 2-3 aastat nii mullas kui ka seal kasvatatavates taimedes. Hinnanguliselt maksimaalne poolestusaeg on parasvöötmes lausa 6 aastat. Aurufaasis pentaklorobenseen lagundatakse atmosfääris reaktsioonis fotokeemiliselt toodetud hüdroksüülradikaalidega, poolestusaeg selle reaktsiooni jaoks õhus on hinnanguliselt 277 päeva
Uraanivarud peavad 2006 aasta kasutamise järgi vastu 100 aastat ning arvatakse et varusid on praegusest veel kahekordselt leida. Uraanimaagi kg hind on hetkel 92,95 USD Uraan Click to edit Master text styles Second level Uraan on Third level väheradioaktiivne Fourth level element Fifth level Pooldumisaeg on 4,7 miljardit aastat. Uraaniklaas Uraani graanul Plutoonium ja Toorium Alternatiiv uraani kütusele on plutoonium või toorium. Tavalise tuumareaktsiooni käigus muutub uraan-238 tihti plutoonium- 239 ks ning see lõhustub vabastades energiat. See moodustab kuni ühe kolmandiku energiast. Tuumajäätmed Radioaktiivsed jäätmed on jäätmeproduktid, mis sisaldavad
aktiivse piirkonnaga. Fukushima katastroofi järel seisneb kõige suurem probleem selles, et iga päev voolab Vaiksesse ookeani ligikaudu 400 tonni üliradioaktiivset vett. Uraan, plutoonium, segatud oksiidkütus, tseesium-137, strontsium-90 ning muud haruldased ühendid ja erinevad gaasid voolavad koos veega merre, segunedes kooriumis. Lisaks tekivad ka uued elemendid. Kõikidel nendel ainetel on erinev pooldumisaeg ja teiste materjalidega reageerides võib tekkida üha uusi radioaktiivseid elemente. Teine ebameeldiv asjaolu Fukushima puhul on see, et reaktorite vahetus läheduses jookseb merre maa-alune jõgi. Jaapani rannikult liigub võimas hoovus Alaska suunas, sealt edasi mööda Ameerika läänerannikut kuni Mehhikoni välja. Need hoovused kulgevad lainetest märksa kiiremini. Väga palju erinevaid anomaaliaid täheldati juba
Peaaegu valguse kiirusega liikuvad osakesed, suure läbitungimisvõimega. On negatiivse laenguga. -kiirgus koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. Neil on väga suur läbimisvõime. On neutraalsed ehk laenguta. Radioaktiivsete tuumade lagunemine Radioaktiivsete tuumade arv muutub ajas radioaktiivse lagunemise seaduse järgi: N = N 0e- = N 02- N0 - radioaktiivsete tuumade ajahetkel t=0 T pooldumisaeg N tuumade arv ajahetkel t Poolestusaeg aeg, mille vältel radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest (radioaktiivsete ainete poolestumine on leitav tabelitest). Poolestusaeg ei sõltu aine kogusest Ajaloost: 1896.a. - prantsuse füüsik Antoine Becquerel märkas, et valguskindlas pakendis fotoplaat riknes, kui tema läheduses oli kolb uraanisooladega. Järeldus: uraaniühendid kiirgavad suure läbitungimisvõimega kiirgust. 1897.a
omastavad toitu väga halvasti. Detriit sisaldab keem ühendeid, et keegi neid ei sööks. Paljudel sessiilsetel organismidel on ka keem kaitsemehhanismid, kuid maksavad lõivu kaotatud energia näol. Org suurus on kriteerium, mis määrab, kuidas org-d sobivad toiduvõrkudesse. Mikroobid Eksisteerib mikroobne silmus ehk mikroobne ling – see on toiduvõrgu osa. Orgaanilist ainet endasse neelav lehter. Vabastab orgaanilisest ainest toitaineid, mis lähevad uuesti ringlusesse. Mikroobide pooldumisaeg võib olla mõni tund kuni mõni päev. Tema primaarne produktsioon võib olla u 20%. Nad ei ole ideaalsed energia edasikandjad. Nende kogutoodang on 2x suurem kui puhastoodang=> hingamisel kasutavad ära 50%. Bakterite osatähtsus on suurem kui fütoplanktonil. Mida sügavam vesi, seda suurem tähtsus bakterite produktsioonil on. Heterotroofid võivad lahustada org materjali keskkonda (DOM). Bakterid vabastavad suurel hulgal mükopolüsahhariide. Bakterite arvukus vee mahu kohta
Mycobacterium § Enamus Mycobacterium liike mittepatogeensed § Elavad pinnases ja pinnavees § Mycobacterium tuberculosis: tuberkuloos (TB) § Harva põhjustavad sarnase pildi ka M. bovis, M. africanum § M. leprae: põhjustab leeprat ehk pidalitõbe § Mycobacterium avium: lindude TB § Põhjustab AIDS haigetel opurtunistlikke infektsioone § M. avium paratuberculosis: paraTB või Johne's haigus rohusööjatel. Mükobakterid üldised omadused § Enamus on aeglase kasvuga § Pooldumisaeg umbes 1 ööpäev § Võrdle! - E coli - 30 minutit § Gram-positiivne, kuid ei värvu Grami meetodil! § Rakusein sisaldab mükoolhapet § "Happekindel" värvimismeetod § "Happekindlad pulgakesed" on sünonüümiks mükobakterite leiule. Mycobacterium tuberculosis § Avastati 1882 a. R. Kochi poolt. Peamine inimese tuberkuloosi tekitajaks. Nimetatakse sageli BK (Bacillus Kochi). § Morfoloogia. Kergelt kõverdunud, homogeense või teralise struktuuriga happekindlad pulkbakterid
o. leproomi olemasolust. NB! Leepra tekitaja ei ole kultiveeritav kunstlikel söötmetel! BIOLOOGILINE UURIMINE. M. leprae suhtes on vastuvõtlikum Lõuna-Ameerikas elunev sarvkilbilise rüüga loom üheksavöölane (Dasypus novemcintus). Leeprahaigelt võetud materjaliga nakatatud üheksavöölased haigestuvad 18–35 kuu möödumisel generaliseerunud leeprasse, mis sarnaneb leepra lepromatoosse vormiga inimesel. Pikk katseaeg on seletatav M. leprae äärmiselt aeglase paljunemisega kudedes - pooldumisaeg on 20– 30 päeva. Praktiline töö Ülesanne 1. Vaadelda tuberkuloosihaige rögast valmistatud ja fluorokroomiga värvitud äigepreparaati; joonistada ja kirjeldada. Mycobacterium tuberculosis Ülesanne 2. Tutvuda mükobakterite kasvatamiseks kõige sagedamini kasutatavate valiksöötmetega. Ülesanne 3. Vaadelda mükobakterite puhaskultuuri morfoloogiat Ziehl-Neelseni järgi värvitud preparaatides.
annaabi.ee 
