1 N. trigeminus (V), kolmiknärv. 1. vistseraalkaare närv 1xEVE-1 tuum, 0 ganglionit 1xÜSA-3 tuuma, 1 sensoorne ganglion raja lõpus Tuumad: A) Nucl. motorius n. trigemini: EVE. Mälumislihased: m. pterygoideus medialis et lateralis, m. temporalis, m. masseter. Suupõhja lihased: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht); m. tensor veli palatini, m. tensor tympani B) Nucl. mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest C) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. D) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA. Valutundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. V närv väljub silla ja pedunculus cerebellaris mediuse piiril sensoorse ja motoorse juurena (radix sensoria et motoria). Juured: 1. Sensoorne juur (radix sensoria): tundeganglion ganglion trigeminale, paikneb os temporale's impressio trigeminalises.
trigemini), kolmas (thalamuses, nucleus ventralis posteromedialis) c) koorepiirkond - gyrus postcentralis d) perifeerne närv - n. trigeminus ! Valutundlikkus alumistelt/ülemistel hammastelt (juhtetee) ! a) perifeerne närv, trakti nimetus n.trigeminus´e n.mandibularis/n.maxillaris, tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3. neuroni kehade asukoht Esinemene neuroni keha - ganglion trigeminale, Teise neuroni keha - nucleus mesencephalicus ja nucleus pontinus nervi trigemini, Kolmanda neuroni keha - n. ventralis posteromedialis c) läbimineku koht capsula interna’st capsula interna tagumise sääre d) ülenevate 2. neuroni aksonite nimetus (kimp) koorekeskuses Ülenevad lemniscus trigeminalise kaudu thalamus´sse ! Valutundlikkus alahuulelt, juhtetee a) Perifeerne närv – tractus trigeminothalamicus b) 1 ja 2 neuroni kehade nimetused - ganglion trigeminale, nucleus spinalis n. trigemini
sensoorse ja rotundum pseudounipolaarsete rakkude tsentraalsed jätked trigemini (üsa), sügavtundlikkus motoorse juurena N mandibularis: lõpevad V närvi tundetuumade juures, perifeersed liikumisaparaadist (radix sensoria et foramen ovale jätked lahknevad kolme haruna- n opthalmicus, n nucl pontinus n trigemini V N trigeminus motoria) maxillaris, n mandibularis, mis innerveerivad (üsa), puutetundlikkus näonahast, Segatüüpi närv sensoorselt näonahka, ektodermaalsest suusopisest silmast, suu- ja ninaõõne arenenud suu- ja ninaõõne limaskesta, lihaseid jm
· Hüpoglossusekiududega harudrami lingualeskeelelihased 12. närvi ühepoolsel kahjustusel väljutab terve poole m genioglossus keelt tugevamini, mistõttu see kaldub haigele poolele. Vistseraalkaarte närvid: 1. N. Trigeminus 5, 1. Visteraalkaare närv Nucl motorius n trigemini branhiomotoorne innerveerib vistseraalkaare vöötlihaseid Nucl mesencephalicus n trigemini süvatundlikkus (lihastelt, liigestelt), somatosensoorne Nucl pontinus puutetundlikkus, somatosensoorne Nucl spinalis valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne Ganglion trigeminale tundeganglion 1. N ophtalamicus - aferentne 1. N frontalis otsmikupk nahk 2. N lacrimalis nahk ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga pk, pisaranääre 3. N nasociliaris sõelluurakkude, kiilluuurke ja otsmikuurke, ninaõõne limaskest, ninanahk, silma mediaalse nurga nahk, pisarakott, silmamuna kestad 2
Näo piirkonnast epikriitiline tundlikkus, seotud kraniaalnärvidega. Tractus trigeminothalamicus 1. Retseptor (liigestes, lihastes, kõõlustes), perifeersed kiud kraniaalnärvi – n. trigeminus´e (mandibularis´e) kaudu mälumislihastelt. 2. Esimese neuroni keha ‒ ganglion trigeminale. 3. Tsentraaljätked sisenevad ajju radix sensoria kaudu. 4. Teise neuroni keha ‒ nucleus mesencephalicus ja nucleus pontinus nervi trigemini . 5. Aksonid suunduvad vastaspoolele. 6. Ülenevad lemniscus trigeminalis´e kaudu thalamus´sse. 7. Kolmanda neuroni keha ‒ n. ventralis posteromedialis. 8. Aksonid läbivad capsula interna tagumise sääre. 9. Lõpevad gyrus postcentralis´es kiirusagaras. 3