näiteks süüdimõistetud kurjategijad said vabaks, kui nad juhuslikult Vesta neitsit teel kohtasid. Kõlbelise eksimuse eest karistati vestaale elusalt matmisega. - Roomlaste arvates oli usukommete täpne täitmine väga oluline jumalate heakskiidu saamisel. Rooma usundi sellise iseloomu tõttu olid väga tähtsad preestrid, kes pidid täpselt teadma, missuguse jumala poole pöörduda, milliseid tõotusi anda ja ohvreid tuua. - Kõige tähtsamad preestrid olid pontifexid (sillaehitajad), kelle eesotsas seisis riigi ülempreester pontifex maximus. Preestritel oli suur mõju riigiasjadele ja sageli valiti eluajaks nendeks tuntud riigimehi. (Meenuta Caesari elulugu!) - Keisririigis kuulus pontifex maximuse tiitel keisrile. Keisrite austamine ja nende kuulutamine pärast surma jumalateks muutus keisririigis riigiusu osaks. See tava võeti üle idapoolsetest riikidest. - Esimesena kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes seega jumala pojaks.
päritolu). Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid. Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid. Igavene koldetuli asus Vesta templis. Oli erinevaid preestrite vennaskondi (arvaalid nurmevennad, maajumalate teenijad, saliused hüppajad, tantsupreestrid, luperkused Faunuse preestrid, osalesid pidustustel e lupergaalidel, kus joosti nahka riietatult mööda Rooma linna ümber Palatinuse künka). Tähtsaimad preestrid olid pontifexid. Pontifexide esimees oli eluagne Pontifex Maximus. Kultus seisnes põhil veretute ohvrite toomises. Püha tseremoonia oli letisternium e jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve. Päevi jaotati headeks ja halbadeks. Niimoodi kujunes välja religioosne kalender (saturnaalid). Keisririigi ajal levisid idamaised kultused nagu Isise ja Mitra kutus. Müsteeriumiusundite kaudu hakkas levima emotsionaalne vagadus. Levisid uued Rooma jumalate kultused, nt Roma kultus.
Millised tegevusalad olid Roomas hinnatud?................................................................................................................................................. ................................................................................................................ 3. Milliste jumalate austamine oli Rooma omapära? ............................................................. · Kõige tähtsamad preestrid olid pontifexid (sillaehitajad), kelle eesotsas seisis riigi ülempreester pontifex maximus. Preestritel oli suur mõju riigiasjadele ja sageli valiti eluajaks nendeks tuntud riigimehi. (Meenuta Caesari elulugu!) · Keisririigis kuulus pontifex maximuse tiitel keisrile. Keisrite austamine ja nende kuulutamine pärast surma jumalateks muutus keisririigis riigiusu osaks. See tava võeti üle idapoolsetest riikidest
Kividel, puudel jne olid nuumenid. 2) Laarid – kehastasid esivanemate hingi. 3) Janus – antropomorfne jumal, uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Kahe näoga kujutati. 4) Jupiter – taeva, pikse ja tormi jumal. 5) Juno – Hera (abielukaitseja) 6) Neptunus – Poseidon (merejumal) 7) Venus – Aphrodite (armastusjumalanna) 8) Diana – Artemis 9) Mars – Ares 10) Vesta – kodukoldejumalanna 11) Pontifexid – „sillaehitajad“ või „teeehitajad“ Kandsid hoolt üleriigiliste pidustuste eest, hoidsid korrast kalendrit ja pidid arvestust riiklike tähtpäevade üle. 12) Pontifex maxiums – riigi ülempreester. 13) Ennustamise võtsid Roomlased üle etruskidelt. 14) Augurid – vastav preester ennustamiseks. 15) Sibülliraamatud – (sibüll on naisennustaja) raamat, milles on ennustatud Rooma tulevikku. 8. Kristlus
Isis Teda samastati kord ühe, kord teise kreeka jumalannaga ning muutus seega kõikehõlmavate ülesannete ja võimuga jumaluseks. Loodus, üleüldine ema. Riigi ja religiooni seotus oli lahutamatu, usuti jumalate osasse riigi võimus ning seetõttu pöörati nende austamisele suurt tähelepanu: tähtsamaid pühamuid reguleeris riik, kultuuripidustused olid riiklikud ning ka pontifexid, preestrid, ,,sillaehitajad", ka pontifex maximus riigi ülempreester, olid riiklikult valitavad. Peale nende olid ametis ka flaamenid konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsejad ning augurid, kes ennustasid tulevikku. Ennustamist mõisteti kui jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamist. Levinud oli ennustamine lindude lennu järgi.Eriti tähtsatel puhkudel võeti appi sibülliraamatud kreeka soost naisennustaja
Tuleks veel nimetada Marsi preestreid Saliused. Saliaris hüplev. Saliused korraldasid muistses sõjarüüs koos kilbiga Marsi auks tantse. Faunuse preestrid moodustasid samuti omaette organisatsiooni Luperkused. Luperkused osalesid luperkaalidel seal nad olid riietatud sokunahka ja nad jooksid ümber Rooma linna Palatinuse künka. Veel olid Vesta neitsid, kelle kohustus oli säilitada neitsilikkust. Olulisim preestrite kolleegium Roomas oli Pontifexid sillaehitajad, nimetus tuli ühe teooria järgi ülekantud tähenduses (vaimne sild jumalate ja inimeste vahel), teise teooria järgi olid nad algselt seotud sildade kaitsevaimudega. Pontifexid kontrollisid teiste kolleegiumite tegevust, pontifekside eesotsas seisis Pontifex Maximus e suurim pontifeks, ta valiti ametisse terveks eluks ning oli Rooma riigi kõige kõrgem usuasju korraldav isik. Keisririigi ajajärgul võttis Pontifex Maximuse ameti ja tiitli üle keiser, see kestis
annaabi.ee 
