pärast puhkes Egiptuses Kleopatra-vastane kodusõda. Kleopatra oli sunnitud põgenema Süüriasse, kus ta kutsus kokku armee. 48. aastal eKr läks ta tagasi Egiptusesse, et astuda vastu oma vennale Pelusiumis, Egiptuse idapiiril. Samal ajal oli ka Rooma riigis kodusõda, kus Julius Caesar oli saavutanud võidu Pompeiuse üle. Viimane põgenes Egiptusesse. Egiptuse regent Potheinos teeskles, et soovib Pompeiust toetada, ja määras viimasele kohtumise, kus Pompeius tapeti. Caesar jälitas Pompeiust Egiptusesse ning kui ta kohale jõudis, soovis regent temaga kohtuda. Ta pakkus Caesarile kingiks kandikule asetatud Pompeiuse pead. See tekitas Caesaris tülgastust. 3 4 2. KLEOPATRA JA JULIUS CAESAR Ka Kleopatral oli suurele väepealikule valmis mõeldud kingitus. Kui Caesar oli ühel
tuntud intrigaan*. Potheinos ässitas alaealise kuninga oma õe vastu üles, nii et kolme aasta pärast puhkes Egiptuses Kleopatra-vastane kodusõda. ______________ * intriig salasepitsus; intrigaan intriigide sepitseja; Rooma kodusõda Samal ajal oli ka Rooma riigis kodusõda: Julius Caesar oli just saavutanud võidu Pompeiuse* üle. Viimane põgenes Egiptusesse. Egiptuse regent Potheinos otsustas olukorra enda kasuks pöörata. Ta teeskles, et soovib Pompeiust toetada, ja määras viimasele kohtumise Pompeius tapeti (tal raiuti pea otsast). Kui Pompeiust jälitav Caesar Egiptusesse jõudis, soovis regent temaga kohtuda. Ta pakkus Caesarile kingiks kandikule asetatud Pompeiuse pead. Selline barbaarsus tekitas Caesaris üksnes tülgastust ... ________________ * Pompeius (106-48 eKr) Rooma riigimees ning andekas väepealik; püüdis takistada Caesari pürgimist ainuvõimule, kuid sai viimaselt 48. a. lõplikult lüüa;
Kleopatra, kes pandi omavahel paari. Et aga poiss oli alaealine, määrati regendiks e asevalitsejaks Potheinos, kes oli tuntud intrigaan 3. Potheinos ässitas alaealise kuninga oma õe vastu üles nii, et kolme aasta pärast puhkes Egiptuses Kleopatra-vastane kodusõda. See oli aeg, mil ka Rooma riigis oli kodusõda: Julius Caesar oli just saavutanud võidu Pompeiuse 4 üle. Viimane põgenes Egiptusesse. Regent Potheinos otsustas olukorra enda kasuks pöörata. Ta teeskles, et soovib Pompeiust toetada, ja määras viimasele kohtumise Pompeius tapeti (tal raiuti pea otsast). Kui Pompeiust jälitav Caesar Egiptusesse jõudis, soovis regent temaga kohtuda. Ta pakkus Caesarile kingiks kandikule asetatud Pompeiuse pead. Selline barbaarsus tekitas Caesaris üksnes tülgastust ... Kleopatra ei palunud Caesarilt audientsi, sest oli veendunud, et mees keeldub. Kuid ka tal oli suurele väepealikule valmis mõeldud kingitus ... Kui mees oli õhtutunnil magama heitmas, teatati
Luciusele", ,,7 raamatut loodusteaduslikke küsimusi" 74. Millest räägib Lucanuse teos ,,Pharsalia" e ,,Bellum civile"? 16 Seneca noorema venna poeg. Oli viljakas luuletaja.Virgiliuse järel peeti teda teiseks eepiliseks poeediks. ,,Phrasalia" jutustab kodusõjast, koosneb 10st raamatust. Süzeeks kodusõda Pompeiuse ja Caesari vahel, viimast kujutab türannina, pooldas Pompeiust. 75. Milline teos arvatakse pärinevat Petroniuse sulest? ,,Satiricon" (antiikromaan) ja selle keskne osa ,,Trimalchio pidusöök". Eksootiline ainestik, räägib põhjakihtide/tõusikute elust (seiklused, erootika, grotesk, satiir jne), oluline ajalooliste viidete pärast. Teemaks vabaks lastud orja seiklused Rooma riigis, rändas linnast linna, põgenes. Trimalchiot kujutataks uusrikka vabaks lastud orjana, väga nõme, labane ja käituda ei oska. 76
volituste lõppedes otse konsuliks valitaks, lükati tagasi. Vastuolu endiste liitlaste vahel oli ilmne ja viis järgnvalt kodusõjale. 7. Kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel; Caesar tungis 49 eKr enda ustavate vägedega Itaaliasse ja vallandas sellega kodusõja. Kuna Pompeiuse väed olid väljamaal, siis põgenes suurema osa senatiga Kreekasse. Rooma ja riigikassa langesid Caesari kätte. C läks Hispaaniasse, et Pompeiuse tagalaväed hävitada. Seejärel tungis Kreekasse ja võitis seal Pompeiust, kes põgenes Egiptusesse, kus tapeti. Caesar läks Egiptusesse ja osales Ptolemaios XV ja Kleopatra võimuvõitluses. Kodusõda, C ja K varjusid Aleksandria kuningalossis, Museion läks põlema, raamatukogu hävis L lisavägedega kinnitas Kleopatra troonile. Ise läks Väike-Aasiasse lühikesele võidukale retkele. Caesari diktatuur. 47 eKr oli Roomas tagasi ning 45 a-ks oli võitnud kõiki Pompeiuse toetajaid ning kogu Rooma oli tema valitsuse all
Seaduslikult oli valitseja tema poeg. Pärast tema surma sai valitsejaks hoopis järgmine poeg, sest oli juba ema valitsemise ajal üle 20 suurema kindluse enda alla saanud. Ehk siis Hyrcanus vs Aristobulus. Kuid Hyrcanust kasutati hüpiknukuna, sest Antipater tahtis ka võimule saada, seega mõlemad vennad soovisid ikkagi troonile pääseda. Seega pöörduti roomlaste poole, kes varem või hiljem oleks nagunii Judea vastu huvi tundma hakanud, seega mõlemad vennad ja juudamaa rahvas üritasid Pompeiust enda poolele saada. Aristobulus võitis. Seega 65. aastast alates võib rääkida rooma otsesest mõjust juudamaale. Rooma sai pmst Jeruusalemma enda alla, kuid lasi neil üsna autonoomiliselt religiooni vallas edasi tegutseda. Sama tehti Samaaria linnaga, Samaaria ise aga langes Süüria alla. Samaaria eristati Juudamaast. Juudamaa lahutati 3ks osaks - Jeruusalemm, Gazara ja Jeeriko. Tekitati teoorias hästi stabiilne süsteem. Samas oli poliitiliselt üsna
annaabi.ee 
