Tegemist on geneetilise häirega, mida seisneb värvipigmendi puudumises ja mida esineb inimeste seas umbes 1 inimesel 17 000st, kuigi ligikaudu 1 inimene 70st kannab albiino geene. Valge vesiroos (Nymphaea alba) on taime liik vesiroosi perekonnast vesiroosiliste sugukonna. Valge pihlakas ehk tuhkpihlakas (Sorbus aria) on puuliik roosõieliste (Rosaceae) sugukonnast ja õunapuuliste (Pomoideae) alamsugukonnast ja pihlakate (Sorbus) perekonnast. 5 Geograafia Valge meri (vene , karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi ') on Põhja Jäämere sisemeri. Valge Niilus on jõgi IdaAafrikas. Valgevene ja ValgeVene Suurbritannia saare arhailine (keldi päritolu) nimi Albion tulenes arvatavasti Doveri valgetest kriidikaljudest
harilik porss (Myrica gale) porss (Myrica) porsalised (Myricaceae ) punapaju (Salix purpurea) paju (Salix) pajulised (Salicaceae) harilik lodjapuu (Viburnum lodjapuu (Viburnum) kuslapuulised (Caprifoliaceae) opulus) harilik pihlakas (Sorbus pihlakas (Sorbus) roosõielised (Rocaceae) aucuparia) alamsugukond õunapuulised (Pomoideae Focke) arukask (Betula pendula) kask (Betula) kaselised (Betulaceae) punane tamm (Quercus rubra) tamm (Quercus) pöögilised (Fagaceae) harilik jalakas (Ulmus glabra) jalakas (Ulmus) jalakalised (Ulmaceae) harilik pärn (Tilia cordata) pärn (Tilia) pärnalised (Tiliaceae) maikelluke ehk piibeleht maikelluke maikellukeselised (Convallaria majalis) (Convallaria) (Convallariaceae)
Eukalüpt Eucaluptus mitmesugune- plaatjas, ile, kiuline, ribaline, vaoline; sageli on ülaosa sile, heledat värvi- valkjas, roosakas, helehall. Sugukond Rosaceae Suve- ja igihaljad puud, põõsad, rohttaimed. roosiõielised: 1) Alamsugukond Spiraeoideae Põõsad, võrsed asteldeta ja ogadeta. enelalised 2) Alamsugukond Pomoideae Puud ja põõsad. Osadel liikidel on astlad. õunapuulised Heitlehised või igihaljad põõsad, poolpõõsad, 3) Alamsugukond Rosoideae liaanid ja rohttaimed. Mitme perekonna liikidel roosilised on ogad. Heitlehised või igihaljad madalad puud või 4) Alamsugukond Prunoideae ehk põõsad
sünkarpsest sigimikust. Perikarp koosneb kas ainult sigimikuseinast või lisanduvad sellele ka sigimikuvälised koed. Lihakaks võib muutuda kogu perikarp või ainult osa sellest. Õunvili (malum) on iseloomulik roosõieliste (Rosaceae) sugukonna õunapuuliste alamsugukonnale Pomoideae, näiteks perekondades õunapuu (Malus), pirnipuu (Pyrus), pihlakas (Sorbus), küdoonia (Cydonia), viirpuu (Crataegus). Õunvili areneb alumisest sigimikust, kusjuures enamik lihakast osast moodustub laienenud õiepõhja servadest -- hüpantiumist. Õunvilja viiepesalise "südame" pärgamendisarnased seinad vastavad viljalehtede seintele. Väljast on noor õunvili kaetud kutiniseerunud epidermiga, esinevad ka kloroplastid, õhulõhed ja trihhoomid. Edasises arengus asenduvad õhulõhed
Liikide üldarv umbes 800. peamised eluvormid on igihaljad ja heitlehelised puud, põõsad, liaanid, mitmeaastased rohttaimed. Õiepõhi on kumer kuni nõgus, kuiv või lihajas, tupplehtede alustega kokku kasvanud. Tupp on mõnedel liikidel välistupega. Emakkond apokarpne või tsönokarpne. Enamasti koguviljad: koguseemnis, -pähklike, -kukkurvli või –luuvili. Siia kuuluvad perekonnad kibuvits, murakas ja maasikas. Alamsugukond õunapuulised- Pomoideae. Puud ja põõsad. Sigimik alumine, õiepõhi nõgus. Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride – õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste
Alamsugukond kibuvitsalised- Rosoideae. Liikide üldarv umbes 800. peamised eluvormid on igihaljad ja heitlehelised puud, põõsad, liaanid, mitmeaastased rohttaimed. Õiepõhi on kumer kuni nõgus, kuiv või lihajas, tupplehtede alustega kokku kasvanud. Tupp on mõnedel liikidel välistupega. Emakkond apokarpne või tsönokarpne. Enamasti koguviljad: koguseemnis, -pähklike, -kukkurvli või luuvili. Siia kuuluvad perekonnad kibuvits, murakas ja maasikas. Alamsugukond õunapuulised- Pomoideae. Puud ja põõsad. Sigimik alumine, õiepõhi nõgus. Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste
· Haljastuses kasutatakse perekonna liike nii pargi-, allee- kui ka üksikpuudena. 65. Sugukond roosõielised (Rosaceae) Roosõieliste sugukond on üks suuremaid sugukondi (perekondi u. 100, liike rohkem kui 2000), kuhu kuuluvad vahelduvate liht- või liitlehtedega puud, põõsad ja rohtaimed. Meil kasvab looduslikult üsna palju liike, õite ja viljade põhjal on sugukond jaotatud 4 alamsugukonnaks (Spiraeoideae enelalised, Prunoideae ploomipuulised, Pomoideae õunapuulised, Rosoideae kibuvitsalised). Roosõielised on levinud kogu maakeral, eriti põhjapoolkeral ja on väga olulised toiduainetööstuses ja haljastuses. · Lehed vahelduvad liht- või liitlehed · kahesugulised enamasti viietised õied, viljaks kas: tõrsik, koguvili, õunvili või luuvili · Taimed enamuses putuktolmlejad · paljud liigid annavad söödavaid või tehniliselt kasutatavaid vilju.
Alamsugukond kibuvitsalised- Rosoideae. Liikide üldarv umbes 800. peamised eluvormid on igihaljad ja heitlehelised puud, põõsad, liaanid, mitmeaastased rohttaimed. Õiepõhi on kumer kuni nõgus, kuiv või lihajas, tupplehtede alustega kokku kasvanud. Tupp on mõnedel liikidel välistupega. Emakkond apokarpne või tsönokarpne. Enamasti koguviljad: koguseemnis, -pähklike, -kukkurvli või luuvili. Siia kuuluvad perekonnad kibuvits, murakas ja maasikas. Alamsugukond õunapuulised- Pomoideae. Puud ja põõsad. Sigimik alumine, õiepõhi nõgus. Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste