1933-ndaks aastaks õnnestus kriisist küll väljuda, ent areng majanduses jäi siiski võrdlemisi aeglaseks ja paljusid majandusharusid iseloomustas seisak. 1937. aastal tabas Suurbritanniat uus langus ja see andis lõpliku tõuke loobumaks vabakaubandusest ja minemaks üle protektsionismile. Riigi majandust valitsesid ja reguleerisid monopolid. Suurbritannia sõjamajandus 1939-1945 Kuigi sõjas olid Suurbritannia inimkaotused suhteliselt väikesed, tõid maale suurt kahju Saksa pommilennukid, laevade blokaad, kallaletungioht ja vaenalse sissetung impeeriumi (Birma, Singapur, Malaisia, osa Egiptusest), suured kaotused laevastikus. Sõja lõpuks oli Suurbritannia kaubalaevastik oma tonnaazilt peaaegu 2 korda väiksem USA omast, samasugune mahajäämus oli ka sõjalaevastiku osas. Kuigi sõjatööstuses esines kasv, langes tööstustoodang tervikuna sõja-aastail 5% võrra. Suurbritannia sõjakulutused moodustasid 25,2 miljardit naelsterlingit. Et neid kulusid katta,
%2F2011%2F09%2FAjalugu12kl.Kriisid-ja s%25C3%25B5jad-p%25C3%25A4rast- Teist-maailmas%25C3%25B5da.pptx&ei=MgK0VODnMdH7apu- gugH&usg=AFQjCNHbgcYwkVKoLpQt821diDNVD7DGEA&bvm=bv.83339334,d.d2s 7 Liiduga ning 1962 lepiti omavahel kokku, et Kuuba pinnale paigutatakse Nõukogude Liidu raketid, mis oleksid tuumalöögiga hävitanud suurema osa USA-st. USA sai sellest teada läbi luurelendude(joonis 5), kui nähti, et NSV Liit on viinud Kuubale oma pommilennukid ning tuumapommid. Sellel ajal oli USA presdiendiks John F. Kennedy(joonis. 6), kes asus koheselt tegutsema ning 22. oktoobril 1962 kuulutas välja, mereblokaadi Kuubale ning samuti ka üldise blokeeringu. Seda põhjusel, et taheti takistada NSV Liidu ligipääsu Kuubale, et NSVL ei saaks sinna viia lisavägesid ja veelgi ohustada USA-d. Samuti palus J.F.Kennedy, et NSVL viiks raketid Kuuba pinnalt ära. Kriis algas juba sellest, etNSVL oli otsustanud oma raketid viia
Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kahe-maailma- 10 viis need tagasi Nõukogude Liitu, kui ÜRO pidi lubama USA avalikule Kuubat mitte kunagi rünnata. Salajas nõustus USA lammutama kõik Euroopasse ja Türki paigutatud raketid. Vaid kaks nädalat pärast kokkulepet oli NSV Liit eemaldanud Kuubalt raketisüsteemid ja nende tugivarustuse. Kuu hiljem transporditi kolme laevaga kodumaale ka Nõukogude pommilennukid. 11 kuu jooksul pärast kokkulepet, septembris 1963 lammutati ka kõik USA relvad.33 Külma sõja kõige ohtlikum konflikt leidis siiski rahumeelse lahenduse. On väidetud, et see oli poliitilise mõttelaadi võit militaristliku filosoofia üle. Pärast Kuuba kriisi hakkasid suurriigid mõtlema poliitiliste suhete arendamise üle, et teha kindlaks, mida tegelikult tähendab tuumatasakaal. Just selline mõttelaad viis 1970. aastate alguses pingelõdvenduse ehk détente’i tekkeni
visast vastupanust Soodevahe piirkonnas rindest läbi. Rinde tagalasse tunginud vaenlasele astus vastu varus olnud 189. grenaderirügemendi 2. pataljon ja peatas läbimurde. Kitsale läbimurdealale surutud Punaarmee üksused võeti merelt kahuritule alla ja õhtuks olid need oma endisele rindejoonele tagasi surutud. 23. novembril ründasid Nõukogude väed kogu rindejoont 4 diviisi ja 3 tankipolgu tugevuste jõududega. Neid toetasid arvukad ründe-, hävitus- ja pommilennukid. Venelaste ülekaal selles lahingus oli 1012-kordne. Kõigile oli selge, et vastupanu on mõttetu, kuid taganeda polnud enam kuhugi. Tänu merel olnud laevadelt saadud tugevale tuletoetusele pidas rinne veel vastu (Melzer 1960, 85 jj; Lahingud Lääne-Eesti saartel). Evakueerimise plaan ,,Delphin" Vaatamata Hitleri käsule kaitsta Sõrvet viimase meheni, võttis Sõrve väegrupi juhtkonna vastu otsuse Sõrvest evakueeruda. Väegrupi ülemjuhatusele edastati juba varem valminud
Punaarmee jätkas oma sissemarssi ja marssis õige pea sisse Bukaresti. Ühtlasi nõuti, et Rumeenia uus valitsus ei piirduks Sm-ga suhete katkestamisega, vaid kuulutaks ka Sm-le sõja. Vastasel juhul ähvardati, et juhul kui Rumeenia Sm vastu sõtta ei astu, desarmeeritakse tema armee täielikult. Rumeenia valitsus kõhkles mõnda aega, aga ajendi olukorra muutmiseks pakkus Hitler isiklikult, tema korraldusel sooritasid Sm pommilennukid rünnaku Bukaresti vastu, Rumeenia koalitsioonivalitsus kuulutas Sm-le sõja. 12.sept kirj Moskvas alla vaherahulepingule Rumeenia ja NL vahel. Rumeenia vallutamine tähendas tõsist lööki Sm majanduspotentsiaalile. Ploeisti naftaallikad läksid Punaarmee kontrolli alla ja hakkasid seda varustama, läksid Sm jaoks kaduma, Sm sõjatööstuses tekkis tõsine kütteainete kriis. Teisalt NL jaoks tähendas Rumeenia vallutamine
Eriti jõuliselt rumeenlased 2 armeega. Mõned Itaalia üksused, ka Hispaania 1 diviis. Idarinde põhjalõigus lootsid sakslased oma potentsiaalsele liitlasele Soomele, kes oli huvitatud Talvesõja tagajärgede heastamisest ja ajalooliste territ tagasi võtmisest. 22.juuni varahommikul alustasid saksa väed pealetungi, liitlased ühinesid paar päeva hiljem, soomlased sekkusid sõjategevusse pärast seda, kui Punaarmee pommilennukid olid rünnanud Helsingit ja teisi Soome linnu. Punaarmee polnud sõja puhkemiseks valmis. Juhtkond oli saanud pidevaid hoiatusi, alates luurest kuni Briti saadikuteni, Stalin neid jutte ei uskunud. Stalini iseloomuomadus- paranoia, kõigi ja kõige kahtlustamine, hoogu lisas 1937-38 suur terror, kus tundus, et rahvavaenlasi sigineb aina juurde- ei usaldanud sõjaväeluure juhtkonda ega luurajaid, kes tegutsesid kaua aega väljaspool NL-i
annaabi.ee 
