asukas. Otsesele kõrvetavale päikesele eelistab ta siiski väikest puude või põõsaste varju. Eestis lamba-aruheina põldudel ei kasvatata, küll tehakse seda aga mitmel pool Ameerikas ja Austraalias. Seal on nimelt selliseid suuri maa-alasid, kus teised kõrrelised ei kasva, lamba-aruhein saab aga suurepäraselt hakkama. Mõningal määral on lamba-aruheinast isegi inimesel kasu. Seda küll mitte lehtedest, vaid juurestikust. Juurtest saadakse kiudu, mida on kasutatud nii polsterdamiseks ja pakkimiseks kui ka paberi, pintslite, köite ja mattide valmistamiseks.
Vahtpolüetüleen • Suletud rakustruktuuriga • Füsioloogiliselt neutraalne • Ei sisalda osoonkihti kahjustavaid CFC- või HCFC- ühendeid. • On hea vee- ja aurutõke nö ujuva põranda all. • Niiskuskindel • Elastne • Kergekaaluline Lamineeritud vahtpolüetüleen • Oma pehmuse, hea soojapidavuse, heli summutavuse ja kulumiskindluse tõttu sobib mitmesuguste pindade polsterdamiseks ja pehmendamiseks. Nt: aeroobikamatid, põlvekaitsmed kui ka seinte soojustamiseks. Kasutatud kirjandus • http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/1_1998/virkus. htm • • http://www.ergofur.com/index.php?id=25&sub=38&sub2=53 • • http://www.otse24.ee/est/products/Soojustusmaterjalid/Va htpolusturoolid_EPS-100_(suurema_koormusega_kasutuskohta dele)/?productID=1108 • • http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/materjalid/enim_kasuta
Paljudest korallidest, eriti punasest vääriskorallist, tehakse ehteid. Sarvja toesega pesukäsnad, mida kasutatakse pesemisel, on levinud soojas madalas vees Vahemeres, Mehhiko rannikul Golfi hoovuse piirkonnas ja Kariibi meres. Käsnu püütakse elusana, seejärel neid klopitakse vabastamaks protoplasmast ning jäetakse päikese kätte kuivama ja kõdunema. Seejärel toes puhastatakse, pleegitakse ja kärbitakse. Vanad kreeklased kasutasid käsnu pesemiseks ning oma soomusrüüde polsterdamiseks. Kuni sünteetiliste käsnade leiutamiseni kasutati käsnu puhastamise tööriistadena, värvimise ja keraamiliste klaaside aplikaatoritena ja diskreetsete rasestumisvastaste vahenditena. Ometi tõi 20. sajandi liigne kalastamine käsnad ja tööstused väljasuremisele lähedale. Paljud käsna moodi tekstuuridega objektid on praegu tehtud erinevatest materjalidest mitte tuletatud Poriferadest. Sünteetiliste ,,käsnadega" kaasnevad: isiklikud ja kodu puhastamise tööriistad, silikonid ja
Dekoratiivsed on nii õisikud kui valgeviltjad lehed ja viljatutid pärast õitsemist. · Nõmmtarn · Mets-vareskold - Mets-vareskolla eostest valmistatakse pulbrit haavade raviks. (III kaitsekategooria) · Võnk-kastevars · Lamba-aruhein - Sobib kuivadele karjamaadele, kus on söödaks lammastele. Söödaväärtuselt hea, kuid suuremad kariloomad teda eriti ei söö. Narmasjuurestikust toodetakse kiudu tehniliseks otstarbeks: polsterdamiseks, pakkimismaterjaliks, tooraineks paberi, mattide, köite, takkude ja pintslite valmistamisel. SÖÖGISEENTE KESKMISED VARUD (Keppart, 2006) Samblikumännik - 157,3 kg/ha Kanarbikumännik - 100,6 kg/ha (Seeneliigid võetud raamatust ,,Korilase käsiraamat") Seeneliikideks on soopilvik, männiriisikas, kevadkorgits, lambatatik, võitatik, männi- kivipuravik, sinipäkk, kuldharik, roosa liimik, kitsemampel, männiriisikas, männiliimik,
ja salvestatakse rasvkoes. Valkude anabolism: portaalveeni kaudu maksa jõudnud aminohapetest sünteesitakse plasmavalke. Ülejäänu läheb vereringega kehasse laiali, kasutatakse strukturaalsete või funktsionaalsete valkude sünteesiks. Kui aminohapete omastamine ületab nende vajaduse, salvestatakse ülejääk rasvana. Glükoosi puudusel võib organism hakata aminohapetest glükoosi tootma. Seda protsessi nimetatakse glükoneogeneesiks. Lipiidid on vajalikud: -Organite "polsterdamiseks" rasvkoega -Termoisolatsioon -Müeliinkesta moodustamiseks närvilõpmete ümber -Hormoonide ja teiste signaal-molekulide sünteesiks -Rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks ja deponeerimiseks -Rakumembraani moodustamiseks -Surfaktandi moodustumiseks. Toidulipiidide hulka kuuluvad: Triglütseriidid e rasvad Kolesterool Fosfolipiidid. 1 g triglütseriidide täielik oksüdatsioon annab 9.1 kcal energiat. Energia tasakaal: Salvestatud energia = tarbitud energia kulutatud energia
Taim moodustab tihedaid, hallikas-oliivrohelisi puhmaid. Mitmeaastane. Kõrs on peenike, 20 kuni 60 cm kõrge, lehed niitjad, peenikesed. Pööris on 3-7 cm pikk, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud on 4-7 mm pikad, 3-6 õiega, enamasti lillakad või helerohelised. Õitseb mais ja juunis. Kasutamine: lamba-aruhein on heaks karjamaarohuks lammastele; ta on tallamiskindel ja toitev. Kasutatakse aiamuru segudes. Juurtest pärit kiudu võib kasutada polsterdamiseks, pakkimiseks, pintslite, mattide, köite ja takkude valmistamiseks. PUNANE ARUHEIN Nimi: Festuca rubra ; rubra tähendab ladina keeles punane. Kõrreline. 8 Kasvukoht: kuivematel ja väheviljakatel muldadel ( aga ka madalsoos ja kuivendatud soos). Eestis sage hõredates metsades ja liivastel aladel. Punane aruhein on
penikeele liigist kõige sagedam liik), harilik hanehein, teda levitavad veelinnud, keerd- heinmuda, puhta vee indikaatortaim, harilik heinmuda pikk merihein, kasvab Eesti vetes enamasti 30–40 cm kõrguseks) ja meri-näkirohi (vähesed leiud). Majanduslikult kasutatakse Läänemere taimedest agariku lahtist vormi põisadrut (väetamiseks; sisaldab kaks korda rohkem lämmastikku kui loomasõnnik) ja meriheina (näiteks polsterdamiseks ja täitematerjaliks). Mereveetaimkonna kasvukohatüüp Kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi kuulub Läänemere taimestik mereveetaimkonna tüüpi (loe täiendavalt Eesti taimkonnad). Ta jaguneb omakorda hüdrolitoraali, sublitoraali ja pelagiaali alltüübiks. Hüdrolitoraal hõlmab rannanõlva osa keskmisest veepiirist kuni paguvee alampiirini. Tema taimkatet mõjutavad tugevasti lained ja talvine jää.
annaabi.ee 
