Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"polliiniumid" - 5 õppematerjali

polliiniumid on kleepunud mesilase seljale ja viiakse nii teise õide
Orhidee
17
doc

Orhidee

purpurne, lihakarva värv. Et öösel pole värvil tähtsust, on ööliblikate tolmeldatavad õied valged. (1) Ka õie kuju onn märk kohastumisest: see võib olla torujas, kausikujuline või kaunis kingakujuline lõks. Putukas on huvitatud heast ja ohutust maandumistplatsist. Just selline ongi huul, aga see osutub ka tõeliseks libedaks teeks, lõksuks. "Kingakotti" kukkuval putukal 7 võivad juba polliiniumid küljes olla, samal ajal saab ta õie südamikust uued tolmukotid külge. Tagasiteel vabadusse puutub ta kokku emakasuudmega ning külgehaakunud tolmukotid tolmutavad õie. (1) 5. Orhideede ehitus 5.1 Õie ehitus Vaatamata pealtnäha suurele erinevusele koosneb tüüpiline orhideeõis kolmest kroon- ja kolmest tupplehest.(Pilt 5) Need on alati asetatud nii, et kesktelg jagab õie kaheks sümmeetriliseks pooleks. See tähendab, et õis on bilateraalse sümmeetriaga ehk sügomorfne.

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED
43
doc

TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED

81. MÜHKSOOMUSED õõnsad puhetised õiekrooni neelus, sageli sellest erinevalt värvunud 82. kollased mühksoomused meelespea õieneelus EMAKA EHITUS sigimikus on seemnealgmed, millest peale viljastamist arenevad seemned vili tekib sigimikust 83. TOLMUKA EHITUS tolmukapeas asuvad tolmuterad, mille sees on isassugurakud 84. POLLIINIUM kokku kleepunud tolmuterade kogumik käpalistel 85. polliiniumid on kleepunud mesilase seljale ja viiakse nii teise õide 86. SIGIMIKU ASEND I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale

Bioloogia → Eesti taimestik ja selle...
73 allalaadimist
Eesti taimed ja taimekate
14
doc

Eesti taimed ja taimekate

mugulsibulaga. Lehed: rööproodsed, vahelduvad, lineaalsed, ühekülgsed. Õis: õiekate lihtne, kolmetine, aktino- v. sügomorfne, P 3+3 A3 G (3) , emakasuudmete harud sageli kroonlehtede taolised. Vili: kupar. N: kollane võhumõõk, niidu kuremõõk, siberi võhumõõk. Sk. Käpalised - Mitmeaastased rohttaimed, varuainete jaoks risoomid, varremugulad, lihakad varred. Lehed vahelduvalt, rööproodsed. Õis käändunud 180º, sügomorfne, õiekattelehed väga mitmekesised, üks tolmukas, polliiniumid, sigimik pikk, asendab õieraagu. Vili kupar, seemned väga pisikesed. Palju epifüüte, neil esinevad vett absorbeeriva koega kaetud õhujuured. Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi ­ mükoriisat. N: kaunis kuldking, rohekas käokeel, laialehine neiuvaip, kärbesõis, jumalakäpp, tõmmukäpp, püramiid-koerakäpp, suur käopõll, roomav öövilge. Sk. Lõikheinalised - Rohttaimed, vars kolmekandiline, säsikas, sõlmekohtadeta, risoomiga.

Bioloogia → Eesti taimestik ja selle...
107 allalaadimist
Eesti taimestik
14
doc

Eesti taimestik

sügomorfne, P 3+3 A3 G (3) , emakasuudmete harud sageli kroonlehtede taolised, vili: kupar liilialised ­ sibultaimed, lehed: rööproodsed, männases v. vastakud, õis: õiekate lihtne, kolmetine, *P3+3 A 3+3 G(3) aktinomorfne, sigimik ülemine, vili: kupar, seemned lapikud käpalised - Mitmeaastased rohttaimed, varuainete jaoks risoomid, varremugulad, lihakad varred, lehed vahelduvalt, rööproodsed, õis käändunud 180º, sügomorfne, õiekattelehed väga mitmekesised, üks tolmukas, polliiniumid, sigimik pikk, asendab õieraagu, vili kupar, seemned väga pisikesed kõrrelised - Ühe- v. mitmeaastased rohttaimed, varred ümarad, õõnsate sõlmevahedega, sõlmekohtadega, lehed pikad, rööproodsed, lehetupega, esineb keeleke v. karvaring, lehetupe servad pole kokku kasvanud, õies tolmukad ja emakas, nende alusel sise- ja välissõkal, õied väheseõielistes pähikutes, mis moodustavad liitõisiku, pähikus 1-10 õit, pähiku alusel kaks liblet, vili on teris

Bioloogia → Eesti taimestik ja selle...
117 allalaadimist
Biosüstemaatika botaanika osa
126
docx

Biosüstemaatika botaanika osa

15-25 sugukonda, paljud kuulusid varem liilialaadsete hulka Olulisemad sugukonnad: käpalised võhumõõgalised laugulised asparilised amarüllilised Sugukond käpalised e. orhideelised -- Orchidaceae 20 000 liiki, levinud üle maailma, enamus troopikas Rohttaimed risoomide, mugulsibulate või tuberiididega Palju epifüüte Lehed vahelduvad, rööproodsed Õiekate kolmetine, pöördunud 180° Polliiniumid Seemned tolmpeened Idanemiseks vajavad seente abi Mükoriisa Sugukond võhumõõgalised – Iridaceae Risoomi või mugulsibulaga rohttaimed Lehed rööproodsed, kahes reas, lineaalsed, tihti mõõkjad Õiekate lihtne, kolmetine, aktinomorfne või sügomorfne, sageli mustriline Sigimik liitviljalehine (sünkarpne), alumine Kolm tolmukat välimiste õiekattelehtedega kohakuti Vili – kupar 1500-2000 liiki, kogu maailmas Palju ilutaimi Sugukond laugulised – Alliaceae

Bioloogia → Mükoloogia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun