Valgamaa. · Lääne Prefektuuri tööpiirkond on Järva-, Rapla-, Lääne-, Pärnu-, Hiiu- ja Saaremaa · Põhja Prefektuuri tööpiirkond on Harju maakond Lisaks on ka kaks üleriigilist spetsialiseeritud politseiasutust. Julgestuspolitsei tegeleb tähtsate objektide ja isikute kaitsega ning koordineerib korrakaitse tööd. Keskkriminaalpolitsei uurib raskemaid või üleriigilise tähtsusega kuritegusid. Politseiteenistus on töötamine politseiasutuses, Eesti Riigikaitse Akadeemias ja politseiõppeasutuses politseiametniku ametikohal. Politseiametnik on politseiteenistuses olev isik, kes on riigiametnik. Politseiametnike ametikohad jagunevad kolme põhigruppi (lähtudes ametikohal töötamiseks esitatavatest haridus- ja muudest põhinõuetest): kõrgemad -; vanem ja noorempolitseiametnikud. · Kõrgemad politseiametnikud:
tegevuse üle Politsei tegevust kontrollib ennekõike siseminister. Järelevalvet politsei tegevuse seaduslikkuse üle teostab Prokuratuur oma pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras. Prokuröri ettekirjutus on politseile täitmiseks kohustuslik. Kõrgeimat põhiseaduslikku kontrolli teostab politsei tegevuse üle õiguskantsler. Riigikontrollil on pädevus kontrollida politsei poolt eelarveliste vahendite kasutamise otstarbekust. Politseiteenistus (PPS § 33 jj) Politseiteenistuseks loetakse teenistust politseiasutuses, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal. Politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik. Teenistusse võtmise üldnõuded Politseiametnikuna võib teenistusse võtta: 19aastaseks saanud vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses
Potentsiaalsed päevaturistid suvehooajal: Narva, Sillamäe, Jõhvi. Majutusettevõtete baasil Narva-Jõesuu linnas pakutavad teenused: majutus, toitlustus, konverentsteenused, spaa, taastusravi (Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025: 27). Lisaks eelpool toodule on Narva-Jõesuu turismiasjalisteks ka kõik kaubandus- ja teenindusettevõtjad, päästeteenistus, politsei, tervishoiuasutused ja teised, kes oma igapäevategevustes puutuvad kokku piirkonna külaliste ja turistidega. Linnas on politseiteenistus, abi annavad Ida-Viru tuletõrje-ja päästeteenistus ning vetelpäästeteenistused. Linnas tegutsevad ettevõtted kasutavad turvafirmasid ja -töötajaid. Olemas on ranna- ja päästeinventar. Merel ja jõel aitab turvalisust tagada piirivalve. Tervise eest hoolitsevad linna kaks perearsti, apteek, sanatooriumid. Lähimad polikliinikud ja haigla asuvad Narvas (Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025: 16). Turismi osatähtsus linna majanduses.
süütegude kvalifitseeritud juurdlejad. See nõuab põhjalikke teadmisi kriminaalõigusest ja kriminaalprotsessist ning muudest valdkondadest. Politseiametnik peab suutma korraldada liiklust, toimetada järelevalvet tuletõrje tegevuse üle jpm. Politseikoolis õpiti ka autoasjandust. Ilmneb, et politseiametnikult nõuti põhjalikke teadmisi ja ametioskusi. Kool piirdus siiski peamiselt teooriateadmiste pakkumisega, sest praktikakogemusi pidi andma politseiteenistus. ( 1: 176) Koos teadmiste ja oskustega anti politseikooli kasvandikele õpetust nii teenistusliku kui ka seltskondliku käitumise kohta. Kasvatuslikku külge silmas pidades rõhutati politseikoolis politseiteenistuse eetilisi nõudeid ja rahvuslikku mõtlemist. Lisa 11: Arhiividokumendi koopia "Politsei teenistusmäärustik" Kasvandikud elasid kooli internaadis. See soodustas üksteise tundmaõppimist ning seltskondliku käitumislaadi omandamist.
akt. Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, nende asutuste põhifunktsiooniks on avaliku võimu teostamine. Ühelt poolt on ametnikel suuremad õigused võrreldes TL alusel töötavate isikutega aga teiselt poolt on neil suuremad kohustused (piirangud) Ametnikele kehtib ATS. Avalikus teenistuses saab omakorda eristada riigiteenistus: – üldine; – eriteenistused (nt politseiteenistus, vanglateenistus); • kohaliku omavalitsuse teenistus. Asutuste, mille koosseisu on võimalik teenida avaliku teenistujana, loetelu on kehtestatud ATS § 2 lõigetega 2 ja 3. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik ning jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks - ATS § 6 Riigiteenistujate ametikohad on kindlaks määratud seaduse, KOV ametikohtade nimetused on kindlaks määratud VV määrusega.
annaabi.ee 
