Seda esindabki kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus järgib haldusjaotust. Eestis on 15 maakonda, paarsada valda ja kümneid linnu. Vallad ja linnad ongi Eestis kohaliku omavalitsuse üksusteks (aastal 2009 oli neid 227). Omavalitsuste arv muutub pidevalt, vallad ühinevad ja jagunevad. Politsei organ, mis tagab avaliku korra ja võitleb kuritegevusega. Politsei koosneb paljudest asutustest, nende tööd koordineerib Politseiamet. Politseiasutused: 60 Politseiprefektuurid (neid on neli Lõuna, Põhja, Lääne, Ida) Prefektuuri juhib prefekt. Prefektuurid jagunevad omakorda. Igal väikesel piirkonnal on oma konstaabel. 61 Keskkriminaalpolitsei 62 Julgestuspolitsei Politseid aitavad tema töös vabatahtlikult: 63 abipolitseinikud 64 naabrivalve 65 turvafirmad Politseiteenistusse võetakse isikuid, kes: 66 on vähemalt 19-aastased 67 on vähemalt keskharidusega 68 on Eesti Vabariigi kodanikud
või määratud kohustuse täitmist; · Annavad aluse tuleohutusnõuete eirajate vastutusele võtmiseks. Kui tuleohutusnõuded poleks määrusena vormistatud, oleksid need ainult soovituslikud. Valve tuleohutusnõuete täitmise üle lasub ,,Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete" kohaselt maaomanikul. "Keskkonnajärelvalve seadusest" ja "Väärteomenetluse seadustikust" tulenevalt on järelvalveõiguslikud ka Keskkonnainspektsioon, Päästeamet ja politseiprefektuurid. Keskkonnainspektsioonil on kohustus kontrollida tuleohutusnõuete täitmist metsas, Päästeametil ja politseiprefektuuril on õigus seda teha. Metsaomanikul ja tema esindajal on ainult õigus teha märkus metsa tuleohtu tõstvale isikule ja paluda tal lõpetada keelatud tegevus. Õigusliku baasi inimeste metsas viibimise keelamiseks annavad ,,Asjaõigusseadus", ,,Metsaseadus" ja ,,Eriolukorra seadus". Asjaõigusseaduse järgi on iga eramaa omaniku enda
Kohtuotsus koosneb: 1) sissejuhatus 2) põhiosa kirjeldav, motiveeriv osa fikseeritakse tunnistajate ja kannatajate sõnad 3) resultatiivosa otsustav osa Väärteo menetlus Väärtegude menetlus toimub: 1) kohtuväline menetlus politseiprefektuurid, päästeamet, kaitseministeerium, maksu- ja tolliamet, piirivalveamet - menetlejad 2) kohtulik menetlus Poolteks: menetlusalune isik ja tema kaitsja ning kohtuväline menetleja politsei inspektor. Kaitsjaid võib olla igal isikul max 2. Kõigepealt tegeleb asjaga politsei, otsuse tegemiseks saadetakse kohtusse. Alust määrata isikule aresti. Isikuid võib kinni pidada maksimaalselt 48h. 1) kui püüab põgeneda 2) pole tuvastatud isik
Asi käib 48 tunniga. Kohus vähendab sundraha maksmist maksimaalselt poole võrra. Sundraha kaasneb igas kohtuasjas (süüdi mõistvas kohtuotsuses). Sundraha raskemate kuritegude puhul 2,5 miinimum palka; kergemate kuritegude korral 1,5 miinimum palka. Uurimisalluvus uuritakse kuritegu antud piirkonnas. Asi antakse antud piirkonna kohtusse. VÄÄRTEO MENETLUS VÄÄRTEO MENETLUS Väärtegude menetlus toimub kahel erineval viisil: 1) kohtuväline menetlus politseiprefektuurid; päästeamet; valla- ja linnavalitsus; kaitseministeerium; keskkonnainspektsioon; maksu- ja tolliamet; piirivalveamet menetlejad. Pooled: menetlusalune isik ja tema kaitsja ning politsei inspektor, piirivalve ametnik jne. Omaette veel 3 erinevat menetlusliiki: - hoiatamis menetlus- vähetähtsa asja puhul, lihtne asjaolu, karistuseks 25- 200 krooni trahvi füüsilisele isikule, jäetakse
tagamine. Mõnikord kirjeldatakse seda fikseeritud juhtumite liikumisena läbi kriminaaljustiitssüsteemi erinevate lülide, mille käigus toimub juhtumite ja nendega seotud isikute selektsioon. Kuritegevuse kontrolli puhul on formaalse sotsiaalse kontrolli institutsioonid. Eesti kriminaal-justiitssüsteem skemaatiline ülevaade: I Kohtueelse uurimise asutused oma pädevuse piires on: - Politseiamet, Kaitsepolitsei ja politseiprefektuurid; - Kaitsepolitseiamet; - Vanglad ja (väljasaatmiskeskus?); - Piirivalveasutused; - Tolli- ja Maksuamet; - Kaitsejõudude Peastaap; Lisaks võivad kiirmenetlust kohaldada ja edasilükkamatuid uurimistoiminguid (sündmuskoha vaatlust, läbiotsimist, võetust, läbivaatust jne) ning uurija või prokuröri ülesandel teisi uurimistoiminguid teostada seadusega kindlaks määratud uurija õigustega ametnikud (nt
annaabi.ee 
