Ida-Viru maakohtu ja Viru ringkonnakohtu vahel käis selle altkäemaksulooga justkui pallimäng: maakohus mõistis õigeks, ringkonnakohus tühistas otsuse ning saatis maakohtule tagasi. Altkäemaksusüüdistus, mis kohtus tõendamist ei leidnud, jättis politseiniku tööta ning rikkus tervist. Samal ajal kui Tallinnas tuvastati lühikese ajaga 20 liikluspolitseinikku, kes altkäemaksu võtsid, on Ida-Virumaal tänavu altkäemaksu võtmisega vahele jäänud kaks politseiametnikku, üks neist liikluspolitseinik. Arvatakse, et politseid võtavad sellepärast altkäemaksu, et nende palk on väike ja sellega ei ela ära. Kuigi Ida politseiprefektuuri teenistusosakonna politseidirektori Raivo Palu sõnul maksab politsei oma töötajatele seaduse poolt ettenähtud palka, pluss veel kaks korda aastas preemiad parematele. Kuid tundub siiski, et ahvatlusele ei suudeta vastu panna. Jõhvi politseiosakonna vanemkonstaabel Andri Karp arvab, et pistisepakkujaid on ikkagi
Valimisõigus oli üldine ja alates 20. Eluaastast. Valiti erinevate parteide nimekirjade alusel. Kehtestatud olid laialdased Kodanikuõigused. 1. Detsember 1924 püüdsid enamlased korraldada riigipööret. Lahinguid löödi linnas terve hommikupooliku ning putsistidel ei õnnestunudki saata appikutset Nõukogude vägedele, kes ootasid piiri taga sekkumissignaali. Mässajate käe läbi hukkus aga üheksa tsiviilisikut, üksteist kaitseväelast, viis politseiametnikku ning üks piirivalvur. Teiste seas langesid terroristide ohvriks teedeminister Karl Kark ja kolonelleitnant Hermann Rossländer. 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Inimesed hakkasid oma elu halvenemises süüdistama erakondi, valitsust ja parlamenti. Hakati uskuma, et tugeva võimuga riigipea suudab lüüa korra majja. Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust
kutsus kohale politseipatrulli. Patrullautoga kohale jõudnud politsei välijuht Marti Tent palus Murakal rahuneda, kuid Murakas solvas ning ähvaras politseid füüsilise vägivallaga. Murakas ronis seejärel tänavanurgal oleva bussipeatuse pingi peale käes laternaposti küljest lahti murtud prügikast. Tent käskis kohale tulnud patrullpolitseinikel tänavanurgale kogunevat rahvahulka eemal hoida ja kutsus raadio teel abijõude. Sündmuspaigale tuli ka teine patrullauto ja veel kaks politseiametnikku. Murakas ähvardas prügikasti pea kohal keerutades politseinikuid. Tent nõudis, et Murakas pingi pealt alla tuleks ja prügikasti maha paneks. Murakas ei allunud korraldustele. Ta viskas temale lähenenud Tenti pudeliga. Siis andis Tent kahele kohaletulnud politseinikule korralduse Murakas kinni võtta. Tent hoiatas, et see on Muraka viimane võimalus rahulikult jaoskonda kaasa minna. Murakas korraldustele ei allunud. Nooreminspektor Toodo lähenes
peavalitsus ja politseivalitus). Politseitalituse eesotsas oli 1938.aastal politseidirektor J.Sooman ja politsei abidirektor K.Kirsimägi. Politseitalituse koosseis oli suhteliselt väike. 17 Näiteks 1934.aastal 16. ametnikku. Eesti Vabariigi lõpuaastatel suurenes politseitalituse koosseis märgatavalt, kusjuures 1938.aastal oli see 31 politseiametnikku. Koosseisu suurenemine oli tingitud ka sellest, et politseitalituses loodi kodaniku õhukaitse ja tuletõrje osakond. (1: 176) Politseitalituse ülesanded: 1. politseitegevuse korraldamine ja juhtimine; 2. politseiametnike ettevalmistamine ja nende ametioskuse arendamine; 3. järelevalve politseiasutuste ja -ametnike tegevuse üle ja nende tegevuse revideerimine; 4. seaduste ja siseministri juhenditega politseitalitusele pandud muude kohustuste täitmine. Politseik o ol
piirkonnavanemad, noorsoopolitseinikud, jaoskondade juhid, jaoskondade ennetus- ja menetlustalituste juhid ja jaoskondade välijuhid ning kriminaalbüroo üksuste juhid. Küsitlusankeet saadeti kokku 177 politseiametnikule, kelledes küsitluse täitis 64% ehk kokku 114 politseiniku. Põhja prefektuuris eraldi sihtrühma ei määratletud ning küsitlusankeet saadeti politseiametnike üldlisti, kuhu kuulub 1122 politseiametnikku, kelledest täitis ankeedi kokku 70 politseiniku. Eraldi olid küsitluse sihtrühmaks abipolitseinikud, kellele saadeti meililisti teistsuguste küsimustega ankeet, kui politseinikele. Lõuna- ja Lääne prefektuuris on kokku 461 abipolitseiniku, kelledes ankeedi täitis 48% ehk kokku 225 abipolitseiniku. Põhja prefektuuris on 359 abipolitseiniku, kellest osales uuringus 28% ehk kokku 100 inimest.
K esitas taotluse, et asja arutataks üksnes poolte osavõtul. Teda häirib, et saalis on 8 noort inimest, kes kuulevad üksikasju tema vigastustest. H toetas taotlust kuulutada istung kinniseks, kuna istungil avaldatu võib rikkuda tema ärisaladuse hoidmise kohustust, samuti on see vajalik K eraelu kaitseks. Kohus jättis taotluse rahuldamata põhjendusega, et saalis viibivad 3 õigusteaduskonna tudengit, kolm politseiametnikku, kes asja uurisid ja 2 isikut, kes soovivad pärast gümnaasiumi lõpetamist kohtuametnikuks saada. Seega olevat kõigil põhjendatud huvi asja arutamise juures viibida. Kas kohus tegi õigesti? Kohtud naudivad laia diskretsiooni üldiselt saadetakse tudengeid välja vaid äärmisel juhul. Sageli lubatakse jääda ka kinniste kohtuistungite juurde. Tal ei ole erikohtlemist, et ta on politseiametnik oleme tsiviilis! Potentsiaalsed tunnistajad sellisel juhul peaks nad kohtusaalist
annaabi.ee 
