majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu. Demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. OSALEMISE MOTIIVID Tähtsat rolli mängivad isiklikud motiivid. On erinevaid lähenemisi, kuidas tõlgendada inimeste valmisolekut lülituda poliitilisse tegevusse. Sotsioloogia näeb selles võimalust vabaks eneseteostamiseks. Politoloogiline perspektiiv on, et osaletakse pigem väliste signaalide või surve ajel. Neid kahte dilemmat on üritanud seletada ratsionaalse valiku teooria - näiteks teoreetik Mancur Olson ütleb, et valitsused, erakonnad ja kodanikuliikumised peaksid pakkuma inimestele sihistatud ajendeid ehk materiaalseid hüvesid, tunnustusi, rõõmu ühisest tegevusest, mis motiveeriksid neid osalema. Poliitiline osalus ei saa olla kõigi jaoks ühesuguse tähendusega.
memuaristliku mündiga koguteoseid, ingliskeelsele lugejaskonnale mõeldud teaduskogumikke kui ka võrdlevalt Balti riikide viimase kahe kümnendi arenguid lahkav Eesti inimarengu 2011. aasta aruanne. Nende teoste seas on kõige ambitsioonikam ja mahukam Raivo Vetiku koostatud koguteos ,,Eesti poliitika ja valitsemine 19912011", mis võtab pea pooletuhandel leheküljel lahata iseseisvunud Eesti arenguid põhiliselt politoloogi pilguga. Samas pole politoloogiline perspektiiv teoses ainuvalitsev, seda täiendavad sobivalt ajalooline, sotsioloogiline ja majanduslik vaatenurk. (Tamm 2012) Autori enda sõnul on antud kogumiku järeldus, et demokraatiat ei tuleks mõista mitte lõppseisundina, vaid tsüklilise protsessina, mis sisaldab ka mittedemokraatiat. (Vetik 2012) Eesti tänast poliitilist maastikku ja kodanikukultuuri on mõjutanud nii esimese iseseisvusperioodi demokraatliku kultuuri lühiajalisus kui ka hilistotalitarismist pärandiks
Miks sokrates nii ütles ja miks see nii on? PLATON(427-347 e.Kr) Üks suuremaid antiikaaja mõtlejaid pühendas oma elu filosoofiale hoolimata aristrokraatlikust päritolust ja vanemate soovist, et ta valis poliitiku või luuletaja karjääri . Ta alustas Sokratese õpilasena, hiljem rahas oma filosoofia kooli "Akadeemia" . Tal oli mõjukas pilt maailma loomisest, mis on säilinud tema dealooogis " Tiamaios" . Tema teos "Riik" on vb kõige oluilisem politoloogiline teks üldse. "Ülemääärasest vabadusest saab nii indiviidile kui ka riigile ülemäärane orjus" kui läheb asi liiga vabaks siis ei suuda kiireid otsuseid teha "Kes ei tee halba sel pole vajadust seaduse järele" inimene kes ei riku seadusi ei vaja ka neid "Kui ma pean kas ise halba tegema või laskma endale halba teha siis eelistaksin lasta endale halba teha" "Nauding on kohutav kiusatus" "Kui ma midagi ei tea siis ma ei väida end seda teadvat" tegeleme asjadega mida oskame
killustama? 2) NLs väljamõeldud teooriad, 2 varianti: A – Varajane: Üliideoloogiline, kujunes välja vahetult pärast sõda ja hakkas 70ndatel .. ametlikud seletused: USA on imperialistlik riik, seda imperialismi (suurvõimu) teostatakse monopolide huvides ja USA tipp-poliitikud on kõik nende monopolide teenistuses. Klassivõitlus. B – Hiline, 3 käsitlust: * Ajalooline käsitlus. Tekitas lihtsalt sündmuste jada, Stalini ja Churchilli kõned. * Politoloogiline käsitlus. Ad hoc käsitlus, tähelepanu pöörati sellele, mis oli juba toimunud (seotud ajaloolise käsitlusega), tahtis põhjendada ära toimunud sündmuseid, mitte lihtsalt jada (Miks töötati välja Trumani doktriin nt jne). * Didaktiline lähenemine. Õigustamist vähem. Peamine punkt: Miks liitlased läksid tülli? Sõja ajal suutsid teha väga korralikku koostööd, aga rahu ajal seda ei suutnud. Eripära selles, et eelnev tegelane on teinud valesti
(PUUDUV!!!) I Hobbesi Leviathan (1651) -Politoloogia alane uurimustöö, kus prooviti ehitada ideaalne riigimudel, mis välistaks anarhia. - Parim lahendus = valitseja piiramatu võim ja selline riigisüsteem, mida oleks võimatu kummutada. - Üksikindiviid pidi loobuma oma õigustest piiramatu isevalitseja heaks, kes H. arvates suudab kõige paremini lahendada igasugused ühisk. vastuolud - Valitseja võimu suveräänsus ja tühistamatus. II Locke (1690): - Politoloogiline uurimus, kus esitati Lepinguteooria: - Valitseja ei saa võimu jumalalt, vaid võimu loovutab talle rahvas lepingu alusel. - Leping seob ja kohustab mõlemaid osapooli (isikuvabadused ja omandi kaitse) - Ühiskonnaleping = vabatahtlik võimu delegeermine valitsejale - Loomuõiguse sätete alusel on valitseja tagandamine võimalik! - Aluseks Bill of Rights Konstitutsiooniline monarhia ja parlamentarism
annaabi.ee 
