Ilvese 29 toetusprotsendi järel tuli 17 protsendiga teisele kohale Edgar Savisaar ning kolmandaks eelistuseks on 9 protsendiga Andres Tarand. Tuleval nädalal Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Eesti paremikku võõrustav president seostub rahvale kõige rohkem kikilipsu ja kaasa Evelin Ilvesega, tuleb välja erinevatest küsitlustest, võib olla on see nii kuna: Politoloogide sõnul on loomulik, et nii praegused kui ka eelmised presidendid on rahva teadvusesse sööbinud pigem materialistlike juhtumitega. Meelde jäävad nähtavad, materialistlikud asjad, ja seda eriti presidendi puhul, kellel tegelikult puudub võime muuta riigis sisepoliitikat. Eelmised presidendid Lennart Meri on rahvale meelde jäänud kui Eesti maailma viija ja Arnold Rüütel sotsiaalse ebavõrdsuse temaatikaga. Praegune president hr. Ilves ei
- võim, mõju (influence) ja autoriteet on seega pluralistide jaoks lähedased mõisted. 16. Miks on üha raskem otsustada, kelle käes on võim? }=> üldiselt võib öelda, et selle analüüsimine, kus ja kelle käes võim on, on üha keerulisemaks saanud * ehk jääbki sellisel juhul ainult üle analüüsida konkreetseid juhtumeid, kus võimu kasutatakse, mitte piirata oma otsinguid kindlate (nt. poliitiliste võimu-) institutsioonidega # see väljakutse on eriti suur politoloogide jaoks, kes on harjunud uurima valimistulemusi, valitsuskoalitioonide moodustamist jne, kui aga tuleb välja, et ,,tegelik võim" asub kuskil mujal. 17. Traditsiooniline ühiskond ja modernne ühiskond - mis muutus? . Seoses tehnoloogia ja tootmise arenguga muutuvad ka tootmissuhted, st see, kuidas tootmine on organiseeritud. Üleminek tööstuslikule tootmisele => palgatöö levimine, feodaalsete suhete kaotamine (tööliste ,,vabastamine"), kapitalism
demokraatiates aga oluliselt vähem. Erakordsetes oludes võib osalus tõusta korraks väga kõrgele. Nii käis Gruusias 2004. aasta jaanuaris toimunud erakorralistel presidendivalimistel hääletamas 83 protsenti kodanikest, mõned kuud varem aset leidnud korralistel parlamendivalimistel aga vaid 61 protsenti. Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Mõnede politoloogide arvates pole see funktsioon tänapäeval küll enam nii oluline, sest infoühiskonnas on uudistetarbimine niigi enamiku inimeste harjumuspärane tegevus, samuti tehakse poliitilist reklaami pea pidevalt. 6 Kodanikud, huvid ja demokraatia 2.2 Vabade valimiste põhimõtted Valimisi hinnatakse eeskätt selle järgi, kas nad on demokraatlikud või mitte.
Vana-Kreekas ja keskajal uuriti politoloogiaga seonduvat poliitilise filosoofia ja õigusteaduse raames (ajaarvestus enamasti Paltoni 427e.Kr ja Aristotelese 384 e.Kr järgi). Politoloogia tormiline areng USA-s toimus 1880-ndatel, kui hakati tegema avaliku arvamuse uurimusi (Walter Lippmann’i poolt). See kulmineerus 1903 APSA (American Political Science Association) loomisega. 1949 loodi IPSA Kanada, USA, Prantsusmaa ja India eestvõttel. Eesti liitus 1994. Peamine vahe USA ja Euroopa politoloogide vahel on, et Euroopa politoloogid rõhuvad rohkem traditsioonilisele lähenemisele, nt Platoni, Aristotelese filosoofia jõudmaks tänapäeva politoloogiasse. Lisaks on erinevus ka metodoloogias – USA-s kasutatakse tunduvalt rohkem kvantitatiivset, Euroopas kvalitatiivset lähenemist, kuigi viimastel aastatel on ka Euroopas see suund laienenud. Biheivioristlik lähenemine Aluse pani Chicago koolkond, mis oli üks esimesi tõsisemaid koolkondi politoloogias. Biheiviorismi aluseks on
ja vastutus hajub - pidev riskide hindamine; 1997. a. raamatus Was ist Globalisierung? märgib ta mh. seda, et otsustamine enam ei toimu ühe rahvusriigi piires }=> üldiselt võib öelda, et selle analüüsimine, kus ja kelle käes võim on, on üha keerulisemaks saanud * ehk jääbki sellisel juhul ainult üle analüüsida konkreetseid juhtumeid, kus võimu kasutatakse, mitte piirata oma otsinguid kindlate (nt. poliitiliste võimu-) institutsioonidega # see väljakutse on eriti suur politoloogide jaoks, kes on harjunud uurima valimistulemusi, valitsuskoalitioonide moodustamist jne, kui aga tuleb välja, et ,,tegelik võim" asub kuskil mujal 10. TÖÖ - mis on töö? defineerimisprobleemid (Grint, Keith, The Sociology of Work 1998: 6-8) * Töö on tegevus mis kujundab ümber loodust ja millel on teatav kindel sotsiaalne kontekst. Igal juhul nõuab see füüsilisi ja vaimseid pingutusi ning on suunatud
järjestuse suletud numekirjades otsustavad enamasti erakonnad – paremal juhul sisevalimiste abil, tihti aga lihtsalt erakonnajuhtide valikul. Valijatele on jäetud sõnaõigus ainult selle kohta, milline partei saab rohkem kohti. Ilmselt soodustaks parlamendi heterogeensust veelgi valimisnimekirjade (parteide) valimiskünnise alandamine või hoopis puudumine. Kuid see oleks enamiku politoloogide 112 arvates ohtlik tee, sest tooks endaga kaasa seadusandliku kogu ülemäärase killustatuse ehk väikese toetajaskonnaga huvigruppide sissepääsu – parlamenti pääseksid kõikvõimalike äärmusliikumiste esindajad. Suure tõenäosusega ei suudaks selline parlament kuigi tulemuslikult töötada. Samas avaldab ühiskonna huvide esindamisele olulist mõju ka nn funktsionaalne külg. Valitsus peab tahes-tahtmata hoidma riigi toimivana
annaabi.ee 
