Lisaks tugineti järgnevatele argumentidele: teadlikkus sama suur kui vanemaealistel /eakamatel, tõstab eneseusku, ehk tõuseb huvi ühiskonna / poliitika vastu, motiveerib süvenema poliitikasse, võimuasendajad / võim pöördub nooremate poole, seega pööratakse rohkem tähelepanu noorte probleemidele, sunnib poliitikuid rohkem tegelema hariduse teemadega, valimisaktiivsus suureneks üldiselt, sest noored aitaksid politiseerida oma perekondi, pluralism suurem. Peamised „EI“ argumendid: · puudub vajalik küpsus / elukogemus; · puuduvad piisavad teadmised ja analüüsioskus; · noored on liiga manipuleeritavad; · noored ise leiavad, et ei ole selliseks vastutuseks valmis. Lisaks tugineti järgnevatele argumentidele: Valimisõiguse andmine peaks eeldama elukogemust (ühiskonda panustamise kogemust), mille üks oluline osa on osalemine maksude maksmises ja arvete
kõnesolev teos.9 Eri meediume ühendab oskuslikult Hendrik Relve, kes alustas 80. aastatel puude tutvustamisega (1981) ning on hiljem esine- nud reisikirjadega. Looduskaitse, loodusfilosoofia Eesti looduskirjanduse olemuse paremaks mõistmiseks tuleks loodus- kaitse ja keskkonnakaitse eeskujul eristada ka loodus- ja keskkonna- kirjandust. Niisugune liigitus on mõistagi mõnevõrra tinglik ning sellega võib kaasneda oht üht osa tekstidest de- ja teist üle politiseerida, kuid samas aitab selline jaotus välja tuua eesti looduskirjanduse olulisi tunnusjooni. Lühidalt öeldes on looduskirjanduse dominandiks looduse ilu kujutamine ja selle säästmise vajadustele osutamine. Keskkonna- kirjanduse rõhuasetus on globaalse ulatusega probleemide esiletoomisel ja nende käsitlemisel. Eesti traditsioonis domineerivad esimest tüüpi tekstid, mis väljendavad pigem kirjutajate topofiilseid kui globaalseid huvisid.
denotatsioon-konnotatsioon . 1960 aastal lõi Barthes koos Todorovi, Genette'i ja Kristevaga ajakirja "Tel Quel,, eesmärgiks oli Barthes'i poliitilise semioloogia projekti semiotiseerimine TQ ülesanded: 1) üldise märgisüsteemide teooria loomine 2) semioot. süsteemide formaliseerimine kommunikatsiooni vaatepunktist lähtuvalt, st püütakse kommunikatsioonis eristada tähenduse loomise tsoone 3) politiseerida kiri (siin diskursus). Igasugune poliitika osutub põhimõtteliselt keelepoliitika sünnitiseks. Paraku ajakiri hääbus (80ndatel) ja seda eelkõige võimetusest luua globaalset märgisüsteemi teooriat. Poststrukturalismi periood algab 70-ndatel. Uurib kuidas struktuur tekib. Ei uuri kindla tähendusega staatilist märki, vaid teda huvitab tähenduse tekkimise dünaamiline protsess. Tähendustamine tähendabki tähenduse kujunemise protsessi
Tänapäeval loetakse autoritaarsete reþiimide hulka Maroko, Jordaania, Indoneesia, ka Kuuba. Autoritaarse reziimi äärmuslikuks vormiks on totalitaarne reziim. Autoritaarne reziim püüab kontrollida inimese välist käitumist ühisk-s, totalitaarne reziim püüab saada enda kontrolli alla ka privaatsfääri, nt. perekonnaelu, isiku mõtted, ühiskonna kultuurielu ja teaduse. Kõik need sfäärid püütakse üle politiseerida. Õiguste ja vabaduste osas ja rahva võimaluse osas võtta osa võimu teostamisest on olukord sama või halvem mis autoritaarses reziimis. Totalitaarne reziim oli NSVL. § 2. Õigusriik Õigusriigi käsitlusi on mitmeid. Laias laastus võib käsitlused õigusriigist jagada kaheks: 1.õigusriigiks on iga riik, mida valitsetakse selles riigis kehtivaid õigusnorme järgides. See on puht tehniline käsitlus ja selle järgi oleks õ.riigiks isegi autoritaarne v totalitaarne riik, kui ta
ülest koostööd. Kodade enda sisemine areng ei vastanud ka valitsuse soovidele - mitmetes kodades tekkisid sisemised lõhenemised ja vastuolud, nt õpetajate koda - jagati sektsioonideks: eraldi gümnaasiumiõpetajad, algkooliõpetajad, kutsekoolide ja lasteaedade õpetajate sektsioon - eriti just gümnaasiumi ja algkoolide vahel vastuolud tugevad. Ei saadud läbi ka ilma vasakpoolse poliitikuta - endised sotsialistliku erakondade liikmed üritasid kodade juhatuses politiseerida edasi. Küllalt kõik need asjad kokku. Erakondlik maastik oli seega ümber kujundatud - erakonnad likvideeritud, kojad asemel. Oli ju veel terve rida ühinguid, seltse, ühistuid, mis ei tegelenud otseselt poliitikaga, aga koondasid teatud sotsiaalseid kihte ja võisid potentsiaalselt valitsuse vastu tegutseda - tarvis valitsuse kontrollile allutada. Juba 1934. aasta suvel anti välja määrus,
annaabi.ee 
