seesugused tuletatud käänd ja pöördsõnad, nagu arusaadavus, kalduvus; eksimatus, lõpmatus; kaugendama, valgendama; kattuma, käänduma jt. Artiklis "Abstraktlikud substantivid Eesti keeles", mis ilmus "NoorEesti" II albumis 1907, arutleb J. Aavik küsimust, kuidas tuleks ne, kas, lane, line, lik, ta ja tuliitega omadussõnadest tuletada usliitelisi nimisõnu, ilma milleta on võimatu käsitella ajalehtedes mitmesuguseid politilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke päevasündmusi. Toetudes soome keele eeskujule, soovitab ta kasutusele võtta sellised abstraktseid mõisteid märkivad substantiivid, nagu kombelisus, neitsilisus, saladuslikkus, sõbralikkus, arusaamatus, nurjatus jne. Ilukirjandusliku töö "Ruth" kirjutas Aavik Helsingis üliõpilasena a. 1907 või 1908, esiti prantsuse keeles. Aavik näitas G. Suitsule "Ruthi" käsikirja. Suits oli
Kulutab sõjatehnikale väga palju. On esimene kulutuste poolest ja järgmised 9 ei suuda kokku saada nii palju kui USA üksi. TERRORISM Teerorism on vägivaldne tegevus, mille eesmärk on viia kohale poliitiline sõnum mingi grupi poolt. Kui pole poliitilist sõnumit, siis on tegemist lihtsalt kriminaalse tegevusega. Iga terrosismi akt on kriminaalne akt, kuid mitte iga kriminaalne akt pole terroristlik akt. Terrorist üritab saavutada enda politilisi eesmärke läbi vägivalla. Terrorism põhjustab hirmu. Kokkuvõtvalt: Terrorism= poliitiline eesmärk. Vägivald = pole eesmärki. Vägivald = vahendid. Terrorism = hirm. Klassifikatsioonid: Individuaalne terrorism on võimalik (ei pea olema grupp. Nt Timothy Macfade- Oklahoma linnahall). Riigi sisene või kohalik terrorism. Rahvusvaheline terrorism (seotud paljude riikide kodanikega. Nt. Jihad grupp- lõuna Egiptuses
konventsioon. Genotsiidi kuritegu on raskem tõestada kui inimsusevastane kuritegu. Genotsiidi puhul tuleb tõestada ka tahtlust teatud inimgrupp hävitada. Tuleb tõestada subjektiivne külg (mens rea) - inimese tahtlus, mida ta mõtles, miks ta seda tegi. Algne definitsioon oli tsiviileanike grupi vastu suunatud rünne hävitada see grupp. Grupp mõtestatakse kui rassilist, etnilist, religioosset ja rahvuslikku gruppi. Kas see peaks hõlmama ka sotsiaalseid ja politilisi gruppe? Vastuseisu tõttu seda ei loetud genotsiidi tunnusteks (nt kulakute hävitame Ukrainas NL poolt). Kuid Vietnami sõjas hävitati My Lai küla kogu elanikkond. USA kohus mõstis ta küll süüdi ja määrati reaalne vanglakaristus, kuid Nixon andis talle hiljem armu. Seega siseriiklik protsess rahvusvahelise sõjakuriteo suhtes on liigagi sageli subjektiivne ja erapoolik. Jugoslaavia ja Ruanda kriminaaltribunal luuakse pädevusega mõista kohut seoses
nad ei astu välja rahva huvide kaitseks välja vaid on mingi kindla kildi esindajad hoopis. See tõi probleeme jaJakob Hurt läks peterburi Jaani koguduse pastoriks (eestlaste kogukond). Siit hakkasid asjad muutuma nüüd. 1881 aastal eesti seltside saadikud edastasid tsaarile ühise kollektiivse palve/märgukirja (troonile oli asunud Aleksandr III), jakobson oli selle algatajaks. Esitati mitmeid majanduslikke, rahvuslikke ja politilisi nõudmisi, kuid mingeid tulemusi see ei toonud jällegi. Lõhe rahvuslikus liikumises. See juba 1880ndate alguses nii suht, Hurda ja Jakobsoni tüli oli toonud ja nende pooldajate vahele. EKS juhtimine läks 1881 jakobsoni kätte. Selleks ajaks oli konflikt selline, et Hurda toetajad asutsid protestiks EKSist välja. Jannsenil oli baltisaksa aadlike toetus, et ta liiga radikaalset manti oma ajalehes ei avaldaks. Seda võib mitmeti mõista.
tagasihoidlikud. Enamasti mõisteti süüalnune ühiskondlikule tööle. Täitevkomiteele olid tükk aega pinnuks silmas Eesti rahvusväeosad, kus oli nii enamlaste toetajaid, kui ka aktiivseid rahvuslasi, kuigi nende hääl jäi tagaplaanile, valdav enamus oli poliitika suhtes väga passiivne. Alles jaanuaris 1918 likvideeriti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee ja veebruaris Eesti Diviisi staap. Hakati rahvusväeosade asemel moodustama Eesti Punaväge. Edukalt rakendati kõikvõimalikke politilisi piiranguid, keelati vastaspoliitikute koosolekud, ajakirjanduses keelati kõigis ajalehtedes tasuliste kuulutuste avaldamine, mis oli ajalehtede põhiliseks tuluallikaks. Algasid ka politiiliste vastaste arreteerimised. Jaanuaris kuulutati kõik baltisakslased lindpriideks. Tegelikult arreteeriti ka juhtivaid eesti rahvuslasi. Kokku jõuti vahistada ca 500 baltisakslast ja üle 200 rahvuslase. Majandusreformidest anti välja dekreet, mis kuulutas kõik rahaasutused riigistatuks