Meie ajani on jõudnud see osa “Poeetikast”, milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Aristoteles kui filosoof Aristotelest peetakse formaalse loogika loojaks, millest omakorda kõige tähtsamaks peetakse süllogismi kasutamist järelduste tegemisel. Et rõhutada loogika sõltumatust empiirilistest objektidest, kasutab ta mõistete ja sõnade asemel tähti, nagu tänapäevalgi tavaks. Aristotelese jaoks oli inimene poliitiline olend (homo politicus), kelle jaoks on parim kesktee egoismi ja altruismi, privaatsuse ja avaliku vahel. Aristotelese jaoks ei ole halb ja hea kaks äärmust, vaid hea asub alati kahe halva vahel (liiga vähe – hea – liiga palju). Aristoteles pidas heaks iga tasakaalustatud valitsemise vormi ja vihkas türanniat, väheste rikaste või pööbli võimu. Aristotelese järgi olid head riigivormid monarhia, aristokraatia ja politeia, halvad aga türannia, oligarhia ja demokraatia. Aristoteles
neetud tema väljaminemine ja neetud tema sissetulemine. Ärgu Jumal iial andku talle andeks." Spinoza oli tol ajal 24-aastane. Seda meest ei ole asjata nimetatud võib-olla kõige tähelepanuväärsemaks filosoofiks, kes kunagi on elanud. Tema loogika ja järjekindlus on tapvalt halastamatud-tema kartmatus kõigub hullumeelsuse piiril. Tema omapärane ja kartmatu filosoofia tekitas plahvatuse isegi vabameelses Hollandis. Spinoza Tractatus theologico-politicus (teoloogilis-poliitiline traktaat) ilmus aastal 1670 ja äratas otsekohe tohutut tähelepanu. Spinoza eesmärgiks oli näidata, et ei kristlik ega juudi usk ole seadnud mõtlemisvabadusele mingeid takistusi, kui vaid usku õigesti mõista. "Piibel laseb mõistusel olla absoluutselt vaba" ,kirjutab ta oma traktaadi sissejuhatuses," Piiblil ja filosoofial ei ole mitte midagi ühist ning Ilmutus ja filosoofia toetuvad täiesti erinevatele alustele."
5 professorikohta vanas Saksa ülikoolilinnas Heidelbergis. Eelistades vabadust ja lihtsust, lükkas ta ka selle kutse tagasi. Spinoza peateos Ethica more geometrico demonstrata (Etika, tõestatud geomeetrilisel viisil) valmis juba aastal 1665, kuid avaldati alles postuumselt aastal 1677. Ainsad teosed, mis Spinoza oma eluajal avaldas, on Descartes'I filosoofia printsiibid ja Tractatus theologico-politicus (Teoloogilis-poliitiline traktaat, anonüümselt 1670). (1: 122) Spinoza oli kõigest nelikümmend neli aastat vana, kui ta tervis halvenes. Ta leppis varase surma mõttega, kartes ainult, et raamat, mis sisaldas ta üksinduses tekkinud sügavamaid mõtteid ja mida ta polnud julgenud avaldada oma elu ajal, võiks kaotsi minna või hävida pärast ta surma. Ta asetas oma kõige väärtuslikuma käsikirja väikesesse laekasse, lukustas selle, andis võtme oma peremehele ja palus saata laegas ja
Monaad- substantsi jõud, looduse hingeline aatom "Confessiones" ("Pihtimused") "De civitate Dei" ("Jumalariigist") vt augustinus "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu") vt aquino thomas "Opus maius" ("Suurem teos") vt roger bacon "De docta ignorantia" ("Õpetatud mitteteadmisest") vt Nikolaus Kusast "Instauratio magna" ("Suur taaselustamine") vt Francis Bacon "Discours de la méthode" ("Arutlus meetodist") vt Rene Descartes "Tractatus Theologico-Politicus" ("Teoloogilis-poliitiline traktaat") vt Spinoza "Theodizee" vt Leibnitz
(esindajad Heidegger, Sartre, Camus, Bevoir). 15. Kes on prantsuse tunnustatuim eksistentsialistlik filosoof ? Jean-Paul Sartre (1905-1980 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Tõele hinnangu andmine ongi üks religioonifilosoofia ülesandeid nagu seda on ka Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? Esimene sammas Immanuel Kant. Teine sammas Georg Friedrich Wilhelm Hegel. 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? Friedrich Daniel Schleiermache 21. Kes oli taani tuntuim religioonifilosoof? Soren Kiergekaard (1813-1855). 22. Mida ütles Jumal oma olemuse kohta Moosesele? ,,Ma olen see, kes ma olen!" 23. Kes panid aluse sotsioloogiale?
Religioosne eksistentsialism Ateistlik eksistentsialism 15. Kes on prantsuse tunnustatuim eksistentsialistlik filosoof ? Jean-Paul Sarter 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. Tegeleb usundi ratsionaalsete aspektidega. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? 1. I.Kant 2. G.F.W.Hegel 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? F.D. Schleiermacher 21. Kes oli taani tuntuim religioonifilosoof? S. Kiergekaard 22. Mida ütles Jumal oma olemuse kohta Moosesele? ,,Ma olen see, kes ma olen" 23. Kes panid aluse sotsioloogiale? A.Comte 24. Kes oli Max Weber? 4
) 1875. aasta Briti Rahvatervise seadus määras asjassepuutuvad ametnikud kohtadele, st, et meditsiinilist kompetentsi omavad inimesed paigutati riigivalitsemise süsteemi. Saksamaal kujunes 18.-19. sajandi vahetusel välja politseiline tervishoiukorraldus meditsiinipolitsei. Mõtteviisi juured olid humanismis, aga ka katoliku kiriku (Lõuna Saksamaal) soovis säilitada enda juhtiv roll ühiskonnas. Juba 1738. aastal avaldas lugejale juba tuttav Fr. Hoffmann teose Medicus politicus (Riigiarst), milles seletas meditsiini tähtsust erinevates õiguslikes aspektides. Meditsiin ja õigusteadus näisid Preisimaal jm Saksa riikides valitseva kameralismi (ratsionaalse riigivalitsemise) kontekstis lähedased olevat, mõlemad pidid olema valitseja võtavad. 18 ,,Suurim heaolu suurimale arvule inimestele!" oli utilitarismi loosung. 30 teenistuses ning tooma kasu rahvale. Arendati riigiteadust (Staat = riik = statistika). Preisi
annaabi.ee 
