Kuna president kutsus rahvast üles lojaalsusele uue valitsuse suhtes, siis paljud ametnikud, diplomaadid ja lihtkodanikud asusid koostööle uue valitsusega. Ka välisdiplomaadid suhtusid toimuvasse algselt vaoshoitult, siis hiljem nende seisukohad muutusid pärast Balti riikide annekteerimist NSV Liidu poolt. Juuli alguses kuulutati välja seadusi rikkudes valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistsuguse meelsusega poliitikuil ei lastud valimistel osaleda. Valimised kujunesid farsiks, mille tegelikud tulemused pole teada. Ametlikel andmetel sai ETRL 92,9 protsenti häältest. Peale valimisi hakati rääkima astumisest Nõukogude Liitu. Kuna Eestit ähvardati jõuga vastu võtma vastastikuse abistamise pakti ja Eesti valitsus arutas asja kinnises ringis ei olnud rahvas sellest teadlik ega saanud oma arvamust avaldada. Korraldatud valimistel, ei teadnud rahvas, mille eest nad valima läksid ning
põlevkivist. Samas teatas peaminister Ansip 2006. aasta kevadel, et riigieelarvest on eraldatud raha põlevkivikatelde uuendamiseks. Selle otsuse õigsus on kaheldav, kuna Euroopa Liidu direktiivid nõuavad põlevkivitootmise lõpetamist. Eesti jaoks on olemas hea alternatiiv saartele ja rannikule rajatud tuulepargid võimaldaksid riigi energiavajaduse peaaegu kolmekordselt rahuldada, kusjuures nende maksumus ei ületaks tuumajaama rajamiseks vajaminevat summat. Tõenäoliselt ei jätku poliitikuil piisavalt julgust algatamaks radikaalseid reforme, kuna nii suuri rohelisi probleeme Eestil ei ole. Lisaks energeetikale tekitab rohelistele palju meelehärmi olukord puidu ja paberitööstuses. Laialdane metsaraie hävitab hulgaliselt ökosüsteeme ja tekitab kohalikele majanduslikku kahju. Eriti tõsine on olukord vihmametsades, sest sealsed mullad langevad taimestiku kaitseta kergesti ohvriks kõrbestumist põhjustavale erosioonile Need probleemid jäävad tihti
Nõukogude Liit kohustus Eesti siseasjusse mitte sekkuma. NSVL saatkond pani kokku uue valituse nimekirja, mis moodustati peamiselt mitte Eesti kommunistlikest parteidest, vaid muudest sotsialistlike vaadetega erakondadest. Keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit. Juuli algul saadeti Riigikogu laiali ja kuulutati Eesti seadusi rikkudes välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid ja nende kaasajooksikud koondati valimisblokki "Eesti Töötava Rahva Liit", teistsuguse meelsusega poliitikuil ei lastud valimistel osaleda. Alles peale hääletust hakati rääkima liitumisest suure ja võimsa Nõukogude Liiduga, millest enne valimisi koostatud programmis sõnagi juttu polnud. 6. augustil 1940 algas Eestis Nõukogude okupatsiooniperiood. Kõik need tegurid mängisid suurt rolli Eesti iseseisvuse kaotamisel. De jure ei lakanud Eesti Vabariik siiski eksisteerimast. Enamik maailma demokraatlikke riike pidas Balti riikide
innovatsioonipoliitika dokumentide üleselt terviklik ja igakülgne mõõdikute süsteem, millega hinnata eesmärke (vahe ja lõppeesmärgid, pea ja alleesmärgid) kõigis olulistes aspektides ja poliitika elluviimist võimaldavate tehnoloogiate lõikes. Praegu pole võimalik tuvastada, missuguste tehnoloogiatega kavatsetakse innovatsioonipoliitikat ellu viia, ning seetõttu ei saa ka nende tõhusust hinnata ega eesmärkide saavutamise tõenäosust prognoosida. Valitsuskoalitsiooni poliitikuil ning riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikel tuleb luua uuenduseks soodne keskkond ning taashaarata eestvedaja roll. Edu eeldus on hästi läbimõeldud ja sõnastatud ning ressurssidega varustatud tegevustik, mis toetab loovuse, mõtteerksuse ja avaruse ”õitsemist” ühiskonna kõigis kihtides. Samuti vabadust selleks.Innovatsioonipoliitika kohendamisel tuleb meeles pidada (vähemalt) kaheksat tõsiasja: 1. Innovatsioon on tehnoloogiakeskne ning sõltub tehnoloogia arengust; 2
oma eesmärkide saavutamiseks. Avalik arvamus Ajakirjanduse jõudmine järjest suurtemate massideni, andis poliitilised õigused omandanud kodanikkonnale võimaluse esitada oma vaateid poliitilistes probleemides laiale auditooriumile ja mõjutada valija käitumisest sõltuva võimu tegevust. Selle tulemusena on avaliku arvamuse küsitlused poliitikutele pigem teejuhiks, millele oma võim rajada. Olles küll sõltuv avalikust arvamusest, on poliitikuil samuti võimalus mõjutada seda arvamust, levitades massikommunikatsiooni kaudu endale soodsat informatsiooni. Massikommunikatsioon ja massimeedia Meedia on vahendiks, mis aitab valitsusel ja erakondadel kujundada poliitilist taktikat ja strateegiat, mobiliseerib avalikkuse tähelepanu poliitilist lahendust vajavatele probleemidele, kujundab avalikkus hoiakuid ja valikuid. 1. täidab sotsiaalse integratsiooni, üksmeele, ühiste huvide ja tegevusprogrammi kujundaja ülesannet. 2
annaabi.ee 
