institutsiooni sõltumatust ja mõju. Maastrichti lepinguga sätestati ka ülesanne, millest on saanud kontrollikoja põhiväljund – iga-aastane kinnitav avaldus ELi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ning korrektsuse kohta. Kontrollikoja rolli tugevdati Amsterdami lepingu jõustumisega 1999. aastal, mil kinnitati kontrollikoja sõltumatust ja laiendati selle auditivolitusi suuremale arvule poliitikavaldkondadele. Lepingus rõhutati institutsiooni rolli pettusevastases võitluses ning võimaldati sel pöörduda Euroopa Kohtu poole, kaitsmaks oma eesõigusi teiste ELi institutsioonide ees. ELi laienemisega on arenenud ka kontrollikoja struktuur. 1977. aasta üheksast liikmest ja 120 töötajast on tänaseks saanud viide auditikotta jagatud 28 liiget ning pea 900 spetsialisti ja tugiteenistuste töötajat kõigist liikmesriikidest. Nii liikmesriikides kui ka väljaspool ELi
2. ELi eelarve haldamine ja rahaliste vahendite eraldamine Komisjon kehtestab koos nõukogu ja parlamendiga ELi finantsraamistikus ELi üldised pikaajalised kuluprioriteedid. Ta koostab ka iga-aastase eelarve, mille kinnitavad parlament ja nõukogu. Ta jälgib ka, kuidas näiteks ametid ning riiklikud ja piirkondlikud asutused ELi vahendeid kasutavad. Komisjoni eelarve täitmise järelevalvet teostab kontrollikoda. Komisjon eraldab rahalisi vahendeid ELi poliitikavaldkondadele (näiteks põllumajandus ja maaelu areng) ning programmidele (näiteks üliõpilasvahetusprogramm ,,Erasmus"). 3. Euroopa õigusaktide täitmine Komisjon jälgib nn asutamislepingute valvurina, et kõik liikmesriigid kohaldaksid ELi õigusakte nõuetekohaselt. Kui komisjon leiab, et mõni ELi liikmesriik ei rakenda ELi õigust, saadab ta ametliku kirja palvega olukord lahendada. Viimase sammuna saab komisjon pöörduda juhtumiga Euroopa Kohtusse. Kohus võib määrata trahve
kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel. 13. detsembril 2007 kirjutati liikmesriikide riigipeade poolt ametlikult alla Lissaboni leping, mille pidid kõik liikmesriigid ratifitseerima. Lissaboni lepinguga laiendati kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtet uutele poliitikavaldkondadele, milledeks on: kodanikualgatus; vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala; liikmesriikide struktureeritud koostöö ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas; energiaturvalisus; võitlus kliimamuutustega; kodanikukaitse; humanitaarabi kolmandatele riikidele; kosmosepoliitika; intellektuaalomandikaitse; kuritegevuse ennetamine. Liikmesriikide jaoks tundlikemates valdkondades nagu ühine välis- ja julgeolekupoliitika,
varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel. 13. detsembril 2007 kirjutati liikmesriikide riigipeade poolt ametlikult alla Lissaboni leping, mille pidid kõik liikmesriigid ratifitseerima. Lissaboni lepingus laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtet uutele poliitikavaldkondadele, milledeks on : kodanikualgatus; vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala; liikmesriikide struktureeritud koostöö ühise juilgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas; energiaturvalisus; võitlus kliimamuutustega; kodanikukaitse; humanitaarabi kolmandatele riikidele; kosmosepoliitika; intellektuaalomandikaitse; kuritegevuse ennetamine.Liikmesriikide jaoks tundlikemates valdkondades nagu ühine välis-
varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel. 13. detsembril 2007 kirjutati liikmesriikide riigipeade poolt ametlikult alla Lissaboni leping, mille pidid kõik liikmesriigid ratifitseerima. Lissaboni lepingus laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtet uutele poliitikavaldkondadele, milledeks on : kodanikualgatus; vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala; liikmesriikide struktureeritud koostöö ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas; energiaturvalisus; võitlus kliimamuutustega; kodanikukaitse; humanitaarabi kolmandatele riikidele; kosmosepoliitika; intellektuaalomandikaitse; kuritegevuse ennetamine. Liikmesriikide jaoks tundlikemates valdkondades nagu ühine välis- ja julgeolekupoliitika, ühine
annaabi.ee 
