NSV Liidu julgeolekut. Kuna sõjaline vastupanu polnud pärast baaside lepingut võimalik ja abi polnud kuskilt loota,võttis Eesti valitsus ultimaatumi vastu. Punaarmee üksused tulid Eestisse ja okupeerisid koos baasivägedega kogu riigi.Loodeti,et sõjalist kokkupõrget vältides õnnestub vähemalt osaliseltki iseseisvus säilitada.Kohe pärast Eesti okupeerimist hakkasid Nõukogude julgeolekuorganid arreteerima Eesti juhtivaid poliitikategelasi ja sõjaväelisi.Iseseisev Eesti Vabariik oli hävitatud. Baltimaad kaotasid Teises Maailmasõjas iseseisvuse erinevalt Soomest. Soomlased võitlesid oma riigi eest ja neil oli rahvusvaheline toetus. Ma arvan,et Eesti oleks võinud ka oma maa eest seista mitte loota,et iseseisvus säilib.Eestlased oleksid võinud otsida välisriikidest abi,ma arvan,et keegi oleks kindlasti aidanud nähest ,et astutakse NSV Liidule vastu.Kuna Eesti seda
Tartus oli tal kokkupuuteid koonduma hakanud nooreestlastega, samuti ka Postimehe ringkonnaga. Seal tutvus ta Oskar ja Aino Kaldaga, kes avaldasid noorele Ella Murrikule otsustavat mõju jätkata oma õpinguid Soomes. 1904 lõpetas Ella Murrik gümnaasiumi kuldmedaliga ja kuna tol ajal Tartu ülikooli naistudengeid vastu ei võetud, siirdus ta esimese eesti naisüliõpilasena Helsingi ülikooli, kuhu sõitis koos Aino Kallasega, kes julgustas tütarlast tutvustas talle Soome kultuuri- ja poliitikategelasi. Helsingi ülikoolis õppis filosoofiateaduskonnas läänemeresoomlaste folkloristikat, kirjandust ja ajalugu. Oma käekäigust andis ta esimesena teada Karl Eduard Söödile, kes Tartus temaga ühel tänaval elas: "Minu käsi käib paremine, kui ma lootnud olen kõike võin õppida, mis tahan, piirisi võin ise endale seada, mitte teised! Kui mitte kojuigatsust ei oleks, võiks ma täitsa õnnelik olla." 1905. katkestas ta suhted Postimehega ja hakkas ajalehe poliitilist joont kritiseerima
1914 aasta lõpus ülendati Laidoner lõpuks staabiohvitseriseisusesse- kapteniks. 1. jaanuaril 1918 jõudis Laidoner Eestimaa kubermangu pealinna ning asus Eesti diviisi juhtimisele. ,,1920 aastal pöördus põllumeeste kogude erakond kindral Johan Laidoneri poole ettepanekuga kandideerida I riigikogusse. Valimised kujunesid põllumeestele võidukaks, nad said Riigikogusse 20 saadikukoha. Kindral Johan Laidoner oli kindlasti üks silmapaistvamaid poliitikategelasi meie riigi esimees parlamendis. Ta valiti rahamajandus-, välis- ja riigikaitsekomisjoni esimeheks." ,,Nende aastate jooksul esitas Laidoner riigikogule kümneid ja kümneid seaduseelnõusid, eriti palju I Riigikogule. 1923 aasta kõne sisu: ,,Tänavu aastal sattusime niisugusesse olukorda, et 52 inimese keskelt ei suutnud leida ühtki, kes oleks enda peale saanud võtta aruandja töö. Kõikides parlamentides on eelarvetöö kõige tähtsam ülesanne. See on
kiiresti kohaneda ja orienteeruda muutuvas maailmas.Nende eeliseks oli erakordne ettevõttlikkus ja intuitiivne mõtlemine.Nad olid tänu tuhandeaastalisele kogemusele edukad panganduses.Edu saatis juute ka vaimse kultuuri valdkonnas.Viimase kahe sajandi jooksul on oma nime maailma kultuurilukku jäädvustanud juudi päritolu kirjanikke, kunstnikke, muusikuid, teadlasi, leidureid, näitlejaid, filosoofe ja publitsiste.Samuti kerkis nende hulgast esile palju andekaid poliitikategelasi. Sellepärast edestasid nad konkurente peaaegu igal alal ja loomulikult soetasid endale vaenlasi.Soovimata aru saada juudi fenomeni tõelistest põhjustest, otsivad antisemiidid müstilisi põhjendusi.Üks neist ongi müüt, mille kohaselt juudid tahavad vallutada kogu maailma.Nad saadavad oma lapsi kõiki erialasid õppima, et pärast igal pool etteotsa tungida, kasutades teiste teadmisi oma rahva huvides.Kuid nii see polnud.Juudid asusid
(http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). 1918. aastal naasis J. Uluots Eestisse, töötades mõnda aega Haapsalus rahukohtuniku ning kohtu-uurijana (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Eesti Vabadussõja aastail 4 (1918-1920) oli ta üks neid poliitikategelasi, kes koondusid Põllumeestekogude ümber. Aastail 1919-1920 oli J. Uluots Põllumeestepartei peahäälekandja Kaja vastutav toimetaja. J. Uluots töötas rahukohtunikuna ja kohtu-uurijana Haapsalus, aitas kaasa ka tagala organiseerimisele 1919. aasta 1.detsembril avati pidulikult Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. J. Uluots oli sellest sündmusest osa võtmas Asutava Kogu esindajana. Ülikooli õppejõudude ridadesse tuli ta 1920. aasta kevadpoolaastast. Rahvaesinduse
Oluliseks küsimuseks oli saamide õigus ise otsustada oma maade kasutuse üle ja saamide poliitilised nõudmised. Norra riigitegelased otsustasid meeleavaldajate vastu jõudu kasutada: jaanuaris 1981 tühjendasid politseijõud meeleavaldajate laagri, ehitustööd jätkusid ja 1987. aastal avati hüdroelektrijaam. Riigipoolne vägivald avas paljude saamide silmad ning kujundas eriti noortest uue põlvkonna saami kultuuri- ja poliitikategelasi. 1971. aastal saami konverentsi poolt heaks kiidetud saami kultuuripoliitika programm sõnastas jõuliselt uue põlvkonna seisukohad: ,,Me oleme ja tahame olla saamid, me ei ole väiksem või teistsugune rahvas kui teised maailma rahvad. Me oleme üks rahvas, meil on oma keel ja oma kultuuri- ning ühiskonnakord." Saami keele olukorrast 1970. aastatel jõudis saami keel uuesti koolidesse, seda küll peamiselt nn saami aladel. Saami keeleseaduste vastuvõtmine Norras 1990