põhjustada sõja. Henry Alfred Kissinger oli 56s USA riigisekretär 1973 kuni 1977. Valitsusest lahkumise järel asutas ta rahvusvahelise nõustamis firma Kissinger Associates, mille juhataja ta on. Dr. Kissinger sündis Fuerthis, Saksamaal, Mai 27 1923, USAsse läks 1938 ja sai kodakondsuse 19 juuni 1943. BA kraadi sai Summa Cum Laude Harvardi Ülikoolist 1950 ja MA ja PhD kraadid samas ülikoolis 1952 ja 1954. Alates 1954 kuni 1971 oli ta Harvardi Ülikooli poliitikateaduste ja rahvusvaheliste suhete teaduskonna liige. Sekretär Kissinger on kirjutanud palju artikleid ja raamatuid USA välispoliitikast, rahvusvahelistest suhetest ja diplomaatia ajaloost. Paljude auhindade hulgast on ta saanud ka Guggenheim Fellowship`i ( 1965/1966) ja Woodrow Wilson Auhind (1958), Vabaduse Medali (1986) jne. Alates 1943 kuni 1946 teenis Dr Kissinger U.Si sõjavage (Counter Intelligence Corps). 1946 kuni 1949 oli ta Military Intelligence Reserve kapten
inimesed on egoistlikud ja kättemaksuhimulised ning neile on vaja reegleid ja kedagi kes neid juhiks. Kasutatud kirjandus 7 Arapovits, B., Mattelmäki,V. Piiblilood. (1992) Piiblitõlke Instituut,1992, Stockholm Golding.W. (2003) Kärbeste jumal. Tänapäev Hobbes, T. Leviathan ehk kirikliku ja tsiviilriigi olemus, vorm ja jõud (katkendid). Tekste poliitikateaduste klassikast, Tartu 1990. Hunter, D., Whitten, P. (1976) The Study of Anthropology, New York: Harper & Row Marvin, H (1975) Culture, People, Nature, New York, Thomas Crowell Wolff, J. (1996) Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse.Tartu Ülikooli Kirjastus 8
väljendanud. Avaliku arvamuse tasandid Pierce'i järgi: 1) üldine avalikkus (kõik inimesed) 2) hääletav avalikkus (valijad) 3) tähelepanelik avalikkus (jälgivad infot) 4) aktiivne avalikkus (osalevad arutelus) Avalik arvamus ja avalikkussfäär n Avalik arvamus on avalikkussfääris väljendatud jagatud arvamus mõne kindla teema raames n Pluralistlik n Moodustub isiklike arvamuste summana, samas ei peegelda kõigi seisukohti n Poliitikateaduste seisukohalt oluline, kuna on n üksikisiku poliitilise käitumise võimalik mõjutaja n indikaatoriks poliitika kujundajatele Avaliku arvamuse funktsioonid Sotsiaalsed (ühiskonna tasandil): 1. Demokraatliku otsustamise tagamine 2. Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine 3. Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal Psühholoogilised (isiku tasandil): 1. Isoleerituse vältimine, side teistega 2. Kaasosalisuse tunne ühiskonnas 3
Paradigma sees on palju erinevaid teooriad. Riigiteaduste põhiparadigmad • Biheivorism • Institutsionalism • Interpretatiivne lähenemine, ehk konstruktivism • Ratsionaalse valiku teooria • Vahel eristatakse ka: – Marksism - teatud struktuurid (majanduslikud, ühiskondlikud, poliitilised) piiravad võimalusi või vastupidi hoopis soodustavad neid. Sotsiaalse ebavõrdsuse uurimine – Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias) • NB: rohkem poliitikateaduste põhiparadigmad (avalikus halduses ja eriti IR-is võib olla ka teissuguseid jaotusi) Biheiviorism ja ratsionaalne valik • Biheiviorism: – Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida – Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises – Uurida saab vaid inimeste nähtavat käitumist; samuti hoiakuid, väärtusi, jne. Eetilised/filosoofilised küsimused kõrvale jätta
riigis üsna kehv (nt Shaysi mäss 1786). 3.2. Põhiseaduse koostajad Philadelphia kohtumisele tulnuid 55, kõik valgenahalised mehed. 3.2.1. Föderalistide esseed (Federalist Papers) Kirjutatud Alexander Hamiltoni, James Madisoni ja John Jay poolt. Kaitsesid USA põhiseadust. Selgitasid konstitutsioonilise valitsuse keerukust: selle poliitilist struktuuri ja printsiipe, mis põhinesid inimeste loomupärastel õigustel. Õpetlased peavad seda tööd poliitikateaduste ja klassikalise Ameerika poliitikateooria nurgakiviks. Ilmusid ajalehtedes 1787-88, raamatu kujul 1788. Vabariiklikud ideed. 3.2.2. B. Franklin Oli teiste delegaatide hulgas lugupeetud ning paljud küsisid sageli tema seisukohta. Franklin oli kohtumisteks alati hästi ette valmistanud, kuid diskussioonide ajal polnud ta sageli tähelepanelik ning kõneles harva. Siiski aitas tema mõjuvõim kaasa dokumendi lõplikule vastuvõtmisele 3.2.3. Th. Jefferson 3.2.4. J. Madison
annaabi.ee 
