demokraatlikult Euroopa tasandil. ELi otsustusprotsess ja eelkõige kaasotsustamismenetlus hõlmab kolme põhilist institutsiooni: · Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille valivad vahetult need kodanikud; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriike; · Euroopa Komisjon, mille ülesanne on kaitsta liidu kui terviku huve. See institutsioonide kolmik töötab välja poliitikasuundi ja õigusakte, mida rakendatakse kogu ELis. Põhimõtteliselt teeb ettepanekuid uute ELi õigusaktide vastuvõtmiseks komisjon, kuid vastu võtavad neid parlament ja nõukogu. Õigusakte rakendavad komisjon ja liikmesriigid ning jõustab komisjon. Kahel ülejäänud institutsioonil on oluline ülesanne. Euroopa Kohus valvab Euroopa Liidu õigusaktide järgimise järele ja Euroopa Kontrollikoda kontrollib liidu tegevuse rahastamist. Nende institutsioonide volitused ja ülesanded on sätestatud
Praeguse komisjoni ametiaeg lõpeb 31. oktoobril 2009. Komisjoni presidendiks on José Manuel Barroso, kes on pärit Portugalist. Komisjon on poliitiliselt vastutav parlamendi ees, kellel on õigus see umbusaldushääletusega laiali saata. Komisjoni liikmel tuleb tagasi astuda siis, kui president seda palub teha, ning tingimusel, et teised komisjoni liikmed on tema tagasiastumisega nõus. Komisjon võtab osa kõikidest parlamendi istungjärkudest, kus ta peab selgitama ja põhjendama oma poliitikasuundi. Ta vastab ka regulaarselt parlamendiliikmete suulistele ja kirjalikele küsimustele. Komisjoni igapäevast tööd teevad selle haldusametnikud, eksperdid, tõlkijad, tõlgid ja sekretariaat. Niisuguseid Euroopa Liidu ametnikke on umbes 23 000. Võib tunduda, et seda on palju, aga tegelikult on see arv väiksem enamiku Euroopa keskmise suurusega linnanõukogude personali arvust Euroopa Komisjonil neljaks põhiülesandeks on õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja
8 Arvestades Euroopa komisjoni juhtide (J. M. Barroso, V. Reding jt) viimaste aastate otseseid üleskutseid liikuda majandus- ja võlakriisi ületamiseks kiirendatud korras föderaalsema ELi või isegi Euroopa Rahvusriikide Föderatsiooni moodustamise suunas, on mitmed valitsusjuhid (A. Merkel, D. Cameron jt) pidanud vajalikuks Euroopa edasise lõimimise legitimiseerimise huvides muuta ELi aluslepinguid ja reformida ELi poliitikasuundi, et Euroopa koostöö saaks demokraatlikum, kodanikele arusaadavam ja lähedasem ning Euroopa majandus maailmas konkurentsivõimelisem. Kuid praegu on oht, et need ettepanekud muudavad ELi juhtimise hoopis tsentraliseeritumaks ja bürokraatlikumaks ning kasvatavad selles suurriikide mõju. Seega tuleb meil varem või hiljem hakata muutma Eesti põhiseadust. Mida varem me sellega alustame, seda parem meie endi riigi õigussüsteemi legitiimsusele ja rahva õiguskuulekusele. Eesti
Praeguse komisjoni ametiaeg lõpeb 31. oktoobril 2009. Komisjoni president on José Manuel Barroso, kes on pärit Portugalist. Komisjon on poliitiliselt vastutav parlamendi ees, kellel on õigus see umbusaldushääletusega laiali saata. Komisjoni liikmel tuleb tagasi astuda siis, kui president seda palub teha, ning tingimusel, et teised komisjoni liikmed on tema tagasiastumisega nõus. Komisjon võtab osa kõikidest parlamendi istungjärkudest, kus ta peab selgitama ja põhjendama oma poliitikasuundi. Ta vastab ka regulaarselt parlamendiliikmete suulistele ja kirjalikele küsimustele. Komisjoni igapäevast tööd teevad selle haldusametnikud, eksperdid, tõlkijad, tõlgid ja sekretariaat. Niisuguseid Euroopa Liidu ametnikke on umbes 25 000. Võib tunduda, et seda on palju, aga tegelikult on see arv väiksem enamiku Euroopa keskmise suurusega linnanõukogude personali arvust. Kus komisjon asub?
maksude osalise ümbersuunamise abiga nihutada maksukoormust tulu maksustamiselt loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Lähte-alust on osaliselt rakendatud (sh tõstetud keskkonnatasude määrasid), kuid seda on vaja edasi arendada. Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisel Eesti kohustuste täitmiseks on loodud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja selle tegevuskava 2011–2015, mis kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmiseks. Majandust käsitleb keskkonnasõbraliku majanduse peatükk, mis hõlmab Eesti energeetikasektori arendamise, erinevate sektorite energiasäästu ning majanduse üldise ressursisäästlikkuse eesmärke. Valmimisel on raport „Rohetöökohtade potentsiaal Eestis“ (Värnik jt 2012), mille tellis Riigikantselei juures tegutsev säästva arengu komisjon ja koostamist juhtis Eesti Maaülikool.
ümbersuunamise abiga nihutada maksukoormust tulu maksustamiselt loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Lähte-alust on osaliselt rakendatud (sh tõstetud keskkonnatasude määrasid), kuid seda on vaja edasi arendada. Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisel Eesti kohustuste täitmiseks on loodud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja selle tegevuskava 2011–2015, mis kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmiseks. Majandust käsitleb keskkonnasõbraliku majanduse peatükk, mis hõlmab Eesti energeetikasektori arendamise, erinevate sektorite energiasäästu ning majanduse üldise ressursisäästlikkuse eesmärke. Valmimisel on raport „Rohetöökohtade potentsiaal Eestis“ (Värnik jt 2012), mille tellis Riigikantselei juures tegutsev säästva arengu komisjon ja koostamist juhtis Eesti Maaülikool.
annaabi.ee 
