KOOL IX b klass LENIN Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord: 1 Eellugu ja päritolu..........................................................................................lk 3 2 Haridus ja jõudmine poliitikani......................................................................lk 3 2.1 Leninism.........................................................................................................lk 3 3 Elu mujal.........................................................................................................lk 4 3.1 Eraelu..............................................................................................................lk 4 3.2 Vaba aeg........................................
improviseerimine ja „omalooming“ selle teose puhul külmaks ei jäta. Mis „Taevalli“ eriti huvipakkuvaks teeb, on luuletaja mõtete ja teemade aktuaalsus tänapäeval. Nooremal põlvkonnal on kindlasti huvitav lugeda kirjaniku mõtteid, mis puudutavad meie ajastu probleeme, küsimusi ning tähelepanekuid ühiskonnas. Kuid igale küsimusele leidub alati ka vastus – nõnda puutume kokku kirjaniku endi vaadetega maailmale, mis ulatub suisa poliitikani, millest ühes nelikus ka juttu on. Kohati tunduvad tema ideed vastuolulised, kohati arusaamatud, sest kõik vaatavad maailmale eri pilguna ning oodata, et lugeja saab ilmtingimata aru tema poolt tähtsaks peetavast seosest universumiga on üpris valelik. Kuid julge väljenduslaad ja enesekindel hoiak, mida tundsin tema luules, väärivad vaieldamatult lugupidamist ja tähelepanu. Meeldejääv on ka kirjaniku stiil. Omapära annab tema luulele täielik Ü-tähe
korrastamist, vaid hoopis määratlematu, suhteline, osaduslik. Avatus – kohandutakse uute mõtteviisidega, avatud suhtlemisviisiga Mäng – seondub virtualse reaalsusega, hüpertekstiga Demüstifikatsioon – müütidest vabanemine Postmodernismi iseloomulikud jooned: Postmodernismi modernsimi saavutuste kriitika on totaalne. See ulatub teadusest ja tootmisest kultuurini, eetikani ning poliitikani. Ajatuse kultus seondub ka ajaloo ja traditsiooni hülgamisega. Iseloomulik on ka diskursusest loobumine. Postmodernism rõhutab irratsionaalsust ja intuitsiooni. Teooriate ja loogika asemel pakutakse sageli alateadlikult, vabalt ilmnevaid kujutluspilte ja märke ning nende hetketähendusi. Just need hakkavad asjade üle otsustama nii,et kujutluse ja reaalse eristamine muutub sageli võimatuks. Postmodernismi kunstikultuur.
tegurid, mis mudelis ei sisaldu, on konkreetse teguri mõju keeruline kui mitte võimatu mõõta. Majandusteaduses on kaks metodoloogiliselt eristuvat haru: POSITIVISTLIK MAJANDUSTEADUS püüab seletada tegelikkust modelleerib maailma ja testib neid mudeleid andmete abil, mudeli headust hinnatakse selle põhjal, kui hästi tegelikud andmed seda toetavad (nt analüüsitakse mingi poliitika tagajärgi, aga samuti poliitilisi ning majanduslikke jõude, mis sellise poliitikani viisid, andmata siiski omapoolseid hinnanguid); eriarvamuste põhjused tulenevad mudelite erinevustest. NORMATIIVNE MAJANDUSTEADUS annab hinnanguid, mida tuleks teha, tuginedes teatud normidele, standarditele või väärtustele (nt annab hinnanguid, kui hästi või halvasti mingi poliitika toimib ning mida tuleks muuta, et eesmärke paremini saavutada); eriarvamuste põhjused tulenevad väärtushinnangute erinevustest.
lähtuvalt eelnevalt määratud täpsetest kriteeriumidest või otsused on eelkõige tehnilise iseloomuga. Tulenevalt eelnevast pole riigiametnike töö hindamise kõige tähtsamaks aluseks tegevuse majanduslik otstarbekus, vaid selle vastavus eksisteerivale poliitilisele tahtele ning seaduste järgimine. Poliitika kujundamise protsess on lüli, mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Et jõuda ühiskondlikust kokkuleppest konkreetse elluviidava poliitikani, tuleb langetada mitmeid väärtushinnangulisi valikuid, mis mõjutavad oluliselt tegevuse tegelikku tulemust. Tavaliselt kirjeldatakse poliitika kujundamist kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika kujundamise protsess institutsionaliseerub läbi seadusandluse ning selle elluviimise. Nagu juba öeldud, hõlmab poliitika kujundamise protsessi mõiste erinevate valdkondade poliitikaid. Nende arv on sõltuv riikliku