Talurahva seaduste vastuvõtmise põhjused: -Mõisniku seaduse kohalt: 1. Mõisamajandus ei õigustanud enam ära ja ei andnud tulemust -Tsaari seisukohalt: 1.Alexandr 1. pooldas reforme, soovis oma mainet eurooplaste silmis tõsta, et näidata et ta on liberaalne tsaar. Alustati selle näitamist Baltikumist sest oli rohkem euroopale avatud, kui venemaa. 3.Haritlaste seisukohalt: 1.Pärisorjus ei sobinud kokku valgustusideedega. Kristiseerisid pärisorjust. 4. Talupoegade seisukohalt: 1. Talupojad olid rahulolematud ja neid kardeti et võib toimuda ülestõus 2.1804.a- talupojad ei pääsenud küll pärisorjusest, aga neid ei tohtinud enam müüa,kinkida, pantidaja nussida. Liivimaa talupojad said õiguse omandada vallasvara, võisid maad osta ja talu edasi pärandada. Koormised viidi ka vastavusse maa suuruse ja ja väärtusega. Maad mõõdeti ja kaardistati tänu sellele. Koormised kirj. Vakuraamatusse. 1816/19(Liivimaal)-*Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks...
rahapoliitika- rahaväärtuse säilitamine, riigi maj. kasvu soodustamine fiskaalpoliitika- eelarve pol.- maksu pol, kulutus pol, tasakaalu pol, laenu pol. riigi sekkumine maj.- maksu soodustused, suurenda riigi kulutusi, soodustades hoiustamist, piirata tarbimist, mõjutades pensionitega. 12. Tööturg ja hõivepoliitika (seletused, ülesanded, näited). tööturg- süsteem kus ühed pakuad töökohti ja teised otsivad töökohti. hõivepoliitika- poliiitika mis tegeleb tööturu probleemidega 1. passiivne tööturupol- makstakse toetusim abirahasid, töötuskindlustus maks- 2,8 % + 1,4 % riik 2. aktiivne tööturupol- töökohtade loomine, koolitused. 13. Tööealise rahvastiku jagunemine. eestsi 15-74, EL 15-64 majanduslikult aktiivne - töötajad, töötud majanduslikult passiivsed- inimsed kellel ei ole võimalik töötada- õpilased, koduperenaised tööaeg- 13-14- 4 h, 15- 6h, 16-17- 7h alates 18- 8 h
1975 188 166 6736 7730 1980 143 158 8444 8298 1985 142 152 8482 8262 1989 192 126 7615 7833 1955. aasta teisel poolel hakati taotlema majanduslikult nõrkade kolhooside liitumist sovhoosidega. Sovhoosides oli kindel palk, maksti riiklikke pensione, oli mõningane riigipoolne toetus tootmisbaasi rajamiseks. 1956. aastal liideti 48 kolhoosi sovhoosidega, 1957. aastast hakati aga nõrkade kolhooside baasil moodustama uusi sovhoose. Sovhooside osakaalu suurendamine kujunes riikliku poliiitika suunaks. 1960. aastal oli kolhooside valduses 69% ning sovhoosidel 31% põllumajandusettevõtete maast, 1980. aastaks kujunes suhe 48:52% sovhooside kasuks. Valdavaks vormiks kujunedes kaotasid sovhoosid oma esialgsed eelised. Ühtlasi osutus kolhoosidele rakendatud vähem jäik majandamisre? iim veidi soodsamaks. Seetõttu likvideeriti juba 1970. aastatel mõned sovhoosid ja anti nende maad üle kolhoosidele. Suurema ulatuse võttis sovhooside reorganiseerimine kolhoosideks 1980
Valdamine: kui palju ja kas inimesel on ainelisi või vaimseid ressursse. Info ühiskond Üleminek info ühiskonda toimus 2 maailmasõja järkses energia ja majanduskriisis 1973 aastal. Infotehnoloogia arengu tulemusena on kapitali paigutamine muutunud paindlikuks. Info ühiskonna olilisim tunnus on maailma majanduse globaliseerumine. Töökohti luuakse maades kus on odav elekter,head kommunikatsiooni vahendid, kohusetundlikud oskustöölised, soodne investeerimis poliiitika. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest töötab teenindus sektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infoühiskond on toonud kaasa ka uue mõiste tekke infosõda. Parlamentalism,Presidentalism,PoolPresidentalism. Parlamentalism kujunes välja Suurbritannias. Parlamentalismi iseloomustab: 1. Parlamendi valib rahvas,kus juures presidendil ei ole erilist võimu.Ta on riigi esindaja suhetes välis riikidega. 2
Kui punaarmee 1944a. pealetungile asus,pidid Soome väed nendelt aladelt taganema.19.sept. 1944 sõlmiti soome ja NSVL vahel vaherahu ning hiljem allkirjastati ka rahuleping.Soomlased pidid taas leppima,et talvesõjas kaotatud alad jäid NSVL,kuid ka sel korrasl säilitas Soome iseseisvuse PTK12 2MS põhjused: Poliitilised eeldused: Versailles´i süsteem osutus ebapüsivaks. Rahvaste liit ei tulnud oma ülesannetega toime e. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Lääneriikide lepitus poliiitika, Müncheni kokkuleppe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid hitlerile kindlust. Stalini plaanid nihutada oma riigi piire lääne poole. Majanduslikud eeldused: Saksamaal oli vaja viisi, pääseda majanduskriisist ja tagada majanduslik õitseng, otsustas Hitler panustada sõjatööstusesse. Natsid võtsid laene suurtöösturitelt ja-pankuritelt lubedes neile anda vallutatud maade tööstuse, toorained ja odava tööjõu
hoopis nõrgendas: süvenesid raskused töö korraldamisel ja inimeste ükskõiksus. 1955. aasta teisel poolel hakati taotlema majanduslikult nõrkade kolhooside liitumist sovhoosidega. Sovhoosides oli kindel palk, maksti riiklikke pensione, oli mõningane riigipoolne toetus tootmisbaasi rajamiseks. 1956. aastal liideti 48 kolhoosi sovhoosidega, 1957. aastast hakati aga nõrkade kolhooside baasil moodustama uusi sovhoose. Sovhooside osakaalu suurendamine kujunes riikliku poliiitika suunaks. 1960. aastal oli kolhooside valduses 69% ning sovhoosidel 31% põllumajandusettevõtete maast, 1980. aastaks kujunes suhe 48:52% sovhooside kasuks. Valdavaks vormiks kujunedes kaotasid sovhoosid oma esialgsed eelised. Ühtlasi osutus kolhoosidele rakendatud vähem jäik majandamisre? iim veidi soodsamaks. Seetõttu likvideeriti juba 1970. aastatel mõned sovhoosid ja anti nende maad üle kolhoosidele. Suurema ulatuse võttis sovhooside reorganiseerimine kolhoosideks 1980
metallitööstuse, keemiatööstuse toodangu väljalase. 29. Eesti NSV tööstus 1960.-1970. Aastatel lk 94 Pärast ettevõtete täiendavaid ülevõtmisi, nende mehaanilist ühendamist oli 1961. a. lõpuks tööstuses 307 ettevõtet. 30. Eesti NSV põllumajandus 1960.-1970. Aastatel 1956. aastal liideti 48 kolhoosi sovhoosidega, 1957. aastast hakati aga nõrkade kolhooside baasil moodustama uusi sovhoose. Sovhooside osakaalu suurendamine kujunes riikliku poliiitika suunaks. 1960. aastal oli kolhooside valduses 69% ning sovhoosidel 31% põllumajandusettevõtete maast. 1970. aastate keskel rajati suured Viljandi ja Pärnu sea- kasvatuskombinaadid. Samal ajal asuti ehitama lüpsikarja suurfarme. Alles 1960. aastate lõpul tootmistase paranes. Teravilja keskmine hektarisaak oli 1970. aastal juba 17,6 tsentnerit. 1975. aastal oli viiendik ENSV ettevõtetest rohkem kui 1000 töötajaga (1964 aastal 6,4%).
annaabi.ee 
