pealetungile. Selles lahingus saadud haavadesse suri Julius Kuperjanov 2. veebruaril 1919. A Tartus ja on maetud Raadi kalmistule. Näitamaks tänu Julius Kuperjanovile tema teenete eest Eesti riigile, avas 30. jaanuaril 1994, Paju lahingu 75. aastapäeva eel Eesti Vabariigi president Lennart Meri mälestussamba. Pärast J. Kuperjanovi surma nimetas vägede ülemjuhataja kindral Laidoner pataljoni Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Novembris formeeriti pataljon ümber samanimeliseks polguks. Pärast Vabadussõja lõppu paigutati Kuperjanovi pataljon Tartusse. Kommunistide võimuletulekul tabas pataljoni teiste Vabadussõjas eriliselt väljapaistnud väeosade saatus: pataljon saadeti laiali, väeosa varad viidi Venemaale. Pataljoni tegevuse lõpuks võib pidada 21. juunit 1940. a, mil koliti kasarmutest välja Õhtugümnaasiumi ruumidesse Tartus Riia tänaval. Umbes poolteist kuud hiljem transporditi pataljon Tartust Otepää rajooni ning sealt Venemaale
hauast Tartus Raadi kalmistul koht, kus süüdatud küünlad demonstreerisid jätkuvat vastupanu võõrale võimule. Lisaks avas 30. jaanuaril 1994, Paju lahingu 75. aastapäeva eel Eesti Vabariigi president Lennart Meri mälestussamba, mis jäi 1940. aastal Nõukogude okupatsiooni tõttu avamata. Pärast J. Kuperjanovi surma nimetas vägede ülemjuhataja kindral Laidoner pataljoni Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Hiljem formeeriti pataljon ümber samanimeliseks polguks. Nad suutsid Vabadussõjas edukalt tagasi lüüa Läti territooriumilt Rauna jõelt sakslased ja kavatsesid marssida Riiasse, kuhu neid siiski sisse ei lastud. Pärast Vabadussõja lõppu paigutati Kuperjanovi pataljon Tartusse. Pataljoni tegevuse lõpuks võib pidada 21. juunit 1940. a., mil koliti kasarmutest välja Õhtugümnaasiumi ruumidesse Tartus Riia tänaval. Umbes poolteist kuud hiljem transporditi pataljon Tartust Otepää rajooni ning sealt Venemaale.
Tõnisson i) abiks. Ome Vene-jaapani sõja ja I maailmasõja mälestuseks tõi E. Põdder kaasa 6 aumärki: Püha Stanislavi III ja II järgu, Püha Anna IV, III ja II järgu ning Püha Vladimiri ordeni IV järgu. 19. oktoobril 1917 määrati E. Põdder Tallinna eraldipataljoni formeerijaks ja ülemaks. 30. oktoobrist hakkast ta sellest pataljonist formeerima juba 3-pataljonilist Tallinna Eesti eraldipolku, mis peagi nimetati 3. Eesti polguks. 1. eesti jalaväediviisi moodustamisel sama aasta detsembris määrati E. Põdder 9. detsembril 1. Eesti polgu ülemaks, kuna senine polguülem A. Tõnisson sai brigaadiülemaks. 1. Eesti polk oli selleks ajaks asunud Haapsalusse ja üheks ta põhitegevuseks oli saanud Läänemaa talude ning mõisate kaitsmine revolutsioonituhinas marodeerima hakanud vana sõjaväelaste eest. Kui sakslased 1918. aasta veebruari teisel poolele Lääne-Eesti saartelt mandrle liikusid, deklareeris E
Mai kuus saadeti Tallinnast telegramm, milles väideti, et on käimas relvastatud vastupanuliikumine, milles on süüdi eesti sõdurid, aga see oli vale. Pärast seda kaldus AV selles suunas, et tulebki eesti polk laiali saata, viimasel hetkel jõudis toonase Vene sõjaministri Kerenski juurde Jüri Vilms, Vilms seletas talle, kuidas olukord tegelikult on ja jõuti kompromisseile: polku laiali ei saadetud, aga ta saadet Tallinnast Rakverre ja AV otsustas, et see polk jääb ainukeseks eesti polguks. Esimese eesti polgu jaoks oli ümberasumine Rakveresse isegi kasulik - suudeti polk luua kindlale alusele. Keeld rohkem polke luua kehtis 1917. aasta sügiseni - septembrist hakata looma uusi eesti rahvusväelasi, kõik koondati esimeseks eesti diviisiks, selle etteotsa tõusid alampolkovnik Johan Laidoner. Maanõukogu valimised täpsema korra ja kava pani paika Jaan Poska 28. aprillil, milles oli sätestatud ka valimiste tähtajad. Kõige
Brigaad Kompanii ülem on kapten. 45 kompaniid 8001000 kaitseväe- lasega on juba pataljon. Pataljo- Pataljon Rügement nid on erinevate ülesannete ja struktuuriga. Lahingutoetuse ja lahingutee- nindustoetuse pataljonid on väiksemad, neis on 400600 isi- kut. Vanasti nimetati pataljone koondavat üksust rügemendiks Kompanii või polguks, kuid tänapäeval ka- sutatakse NATO riikides seda terminit harva, küll on see käibel Venemaal. Rügement koosnes Rühm 34 pataljonist. Eestis on pataljonile järgneva üksusena kasutusel brigaad, mis koosneb 34 jalaväepataljonist Jagu Pooljagu ning lahingutoetuse (suurtüki-, pioneeri-) ja lahinguteenindus- toetuse (tagala-, meditsiini-) pa-
annaabi.ee 
