Feodaalkord oli laostunud, vastuolud helt poolt eesigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt juka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja tlised - moodustas rahvastikust 97%. Ebannestunud sjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavim ning valgustusajastu ideed phjustasid riigis ha suuremat rahuolematust. Nimest ja olemusest Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on tnapeva uurijate arvates tsiseid probleeme. Tihti polemiseeritakse selle le, kas seda saab vtta htse sndmusena vi puudus selle "osade" vahel ldse seos, veelgi enam aga algus- ja lpudaatumite le. Enamik Euroopa ajaloolasi on ksitlenud Prantsuse revolutsiooni kestusena aja Bastille'i vallutamisest 14. juulil 1789 kuni Napoleon Bonaparte'i vimuletulekuni 1799. aasta 9. novembril, ksikud ka keisririigi kehtestamiseni 1804. aastal. Kuid enamikus nukogude ja seetttu ka Ida-Euroopa ajalooksitlustes thistab revolutsiooni lppu hoopis
küsimuse kujul probleem, millele asutakse töös vastust otsima. Üks töö võiks sisaldada ühte probleemi ja soovitav on lühidalt kirjeldada, kust või kuidas probleem kerkib. Heaks tooniks on kirjutada sissejuhatus proportsioonis 1/10 terviktööga. Tehniliselt võib sissejuhatuse kirjutamise jätta kõige viimaseks, kuna siis on juba teada, mida töö sisaldab. Teemaarenduses arutletakse samm-sammult kõnealust probleemi, esitatakse autoriteetide seisukohti ning polemiseeritakse nendega. Et teemaarendus ei oleks hüplik, võiks koostada kava ja mõelda läbi argumentatsiooniloogika, mis järjekorras millest tahetakse kõneleda või proovida pärast essee valmimist, kas iga lõigu kohta on võimalik ühe lausega öelda, millest selles lõigus juttu on ning kas selliselt saadud laused on loogilises järjekorras (st tehakse kava tagantjärgi kontrolli mõttes). Tuleks hoiduda "kõrvalehüpetest" või probleemiga lõdvalt või üldse mitte seotud mõttearenduse loomisest
laialisaatmist ning Napoleoni isikuvõimu algust. Oli viidud läbi sõjaline riigipööre ning selle peamisel korraldajal Napoleonil polnud mingit kavatsust saadud võimu enam kellelegi loovutada. Kehtestus Konsulaat, kus tegelik võim kuulus esimesele konsulile Napoleon Bonaparte'ile. Brümääri riigipööret loetakse enamasti ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. KOKKUVÕTE Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on tänapäeva uurijate arvates tõsiseid probleeme. Tihti polemiseeritakse selle üle, kas seda saab võtta ühtse sündmusena või puudus selle "osade" vahel üldse seos, veelgi enam aga algus- ja lõpudaatumite üle. Enamik Euroopa ajaloolasi on käsitlenud Prantsuse revolutsiooni kestusena aja Bastille'i vallutmaisest 14. juulil 1789 kuni Napoleon Bonaparte'i võimuletulekuni 1799. aasta 9. novembril, üksikud ka keisririigi kehtestamiseni 1804. aastal. Kuid enamikus nõukogude ja seetõttu ka Ida-Euroopa ajalookäsitlustes tähistab
vältimatult vajalikud spetsialisti kvalifikatsioonile. Näiteks kirurgi väljaõppe juurde kuulub lisaks arstiteaduslikele teadmisele ka operatsioonide läbiviimise praktiline oskus, mis omandatakse vahetult kogemustega kirurgidelt. Inimpsüühika ja käitumine on üks niisuguseid valdkondi, millesse süvenemine nõuab eriteadmiste olemasolu. Niisugust seisukohta tavaliselt ei vaidlustata, küll aga polemiseeritakse mõnikord selle üle, kas neid eriteadmisi valdab psühhiaater või psühholoog. Üldine vastus on järgmine. Psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumise vorme normis, terve psüühika korral. Psühhiaatria meditsiiniteadusena käsitleb psüühilist patoloogiat ja selle ravi. Tegelikkuses on vahekord psühholoogia ja psühhiaatria kompetentsuse vahel keerulisem ja probleemistik puudutab sageli üheaegselt normi ja
Oli viidud läbi sõjaline riigipööre ning selle peamisel korraldajal Napoleonil polnud mingit kavatsust saadud võimu enam kellelegi loovutada. Kehtestus Konsulaat, kus tegelik võim kuulus esimesele konsulile Napoleon Bonaparte'ile. Brümääri riigipööret loetakse enamasti ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. Nimest ja olemusest Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on tänapäeva uurijate arvates tõsiseid probleeme. Tihti polemiseeritakse selle üle, kas seda saab võtta ühtse sündmusena või puudus selle "osade" vahel üldse seos, veelgi enam aga algus- ja lõpudaatumite üle. Enamik Euroopa ajaloolasi on käsitlenud Prantsuse revolutsiooni kestusena aja Bastille'i vallutamisest 14. juulil 1789 kuni Napoleon Bonaparte'i võimuletulekuni 1799. aasta 9. novembril, üksikud ka keisririigi kehtestamiseni 1804. aastal. Kuid enamikus nõukogude ja seetõttu ka Ida-Euroopa
kirjandusele tähtis iseloomulik joon. 1721. aastal ilmunud „Pärsia kirjad“ on ka omamoodi kiriromaan. Kõlab tugevalt poliitiline temaatika. Tugev ühine valgustuse joon – võõrandumine: 2 pärslast vaatavad seda tollast olustikku teise vaatenurga pinnalt. Tohutu galerii tegelasi. Montesquieu naeruvääristab tollaseid kombeid ja karaktereid. Vaagitakse sotsiaalseid tüüpe, monarhi. Ka väljendatakse positiivseid ideaale: pakutakse välja ideid, mida inimesed peaksid järgima. Polemiseeritakse õige ja sobilikku ühiskonnakorra üle. Voltaire (1694-1778) on kõige kesksem, teda võrdsustatakse vahel täiesti valgustuseks. Omas ajastus kerkis Voltaire väga tähtsaks suurkujuks. Voltaire kui monument. Ta on väga palju kirjutanud ning tema kirjutisi oodati väga (tänapäeva mõistes võib öelda tema kohta arvamusliider). Teiselt poolt oli ta suurepärane vahendaja (eriti palju ideesid hankis ta Inglismaalt, ta oli väga palju lugenud). Voltaire võttis sõna väga paljudel teemadel
annaabi.ee 
