polaroidide vahel visualiseerida pingete jaotust, stereovisiooni ehk 3D kino teatud variantides vasaku ja parema silma kujutiste eraldamiseks ning fotograafias. Varasematel aegadel ja vahel ka praegu kasutatakse polaroidi nimetust ekslikult iseloomustamaks fotokroomläätse, mis on, aga UV-valguse toimel isetumenev prillilääts ning peegelduste vähendamise funktsiooni sellel pole. Valmistatakse ka mõlema tehnoloogia funktsiooni täitvaid prilliläätsi ehk fotokroomseid polariseerivaid prilliläätsi, mis käituvad sarnaselt tavalisele fotokroomläätsele. Erinevate tootjate poolt valmistatavad polaroidid pakuvad enamikel juhtudel ka väga head ultraviolettkiirguse (UV) kaitset. Kuna baasmaterjali näol võib olla tegu erinevate variantidega, on erinevad ka võtted kõrgekvaliteedilise UV kaitse saavutamiseks prilliläätsel. Värvitu mineraalklaasi puhul kantakse UV filter toonitud polaroidkilele, mis klaasiga liidetakse
· Optimaalne kontrast on umbes 10:1. · Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. · Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed. · Eri värvused peaksid olema ligikaudu sama heledusega. · Vahel on otstarbekas kasutada ekraanifiltreid (polariseerivaid filtreid), mis parandavad kujutise teravust ning seega vähendavad silmade väsimist. Mõni neist on ette nähtud ka elektri- ja magnetväljade nõrgendamiseks. · Objekti vaatenurk ekraanil võiks olla 10-20o allapoole horisontaaltasapinda. · Arvutil töötamine võib nõuda teistsuguseid prilliklaase kui lugemisel ja kirjutamisel vaadeldava objekti suurema kauguse tõttu. 6
ning võib olla 0,5 1 m. Optimaalne kontrast on umbes 10:1. Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed. Eri värvused peaksid olema ligikaudu sama heledusega. Vahel on otstarbekas kasutada ekraanifiltreid (polariseerivaid filtreid), mis parandavad kujutise teravust ning seega vähendavad silmade väsimist. Mõni neist on ette nähtud ka elektri- ja magnetväljade nõrgendamiseks. Objekti vaatenurk ekraanil võiks olla 10-20 o allapoole horisontaaltasapinda. Arvutil töötamine võib nõuda teistsuguseid prilliklaase kui lugemisel ja kirjutamisel vaadeldava objekti suurema kauguse tõttu. Vastavalt sellele, kui palju tuleb vaadata ekraanile
· Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%. Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. · Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed. · Eri värvused peaksid olema ligikaudu sama heledusega. · Vahel on otstarbekas kasutada ekraanifiltreid (polariseerivaid filtreid), mis parandavad kujutise teravust ning seega vähendavad silmade väsimist. Mõni neist on ette nähtud ka elektri- ja magnetväljade nõrgendamiseks. Ülajäseme koormus sõltub klahvidele vajutamise sagedusest ja vajutamise jõust ning oleneb seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Ergonoomika arvutite puhul ei piirdu ainult töökohaga, vaid käsitletakse ka muid probleeme
olla 0,5 1 m. · Optimaalne kontrast on umbes 10:1. · Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. · Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed. · Eri värvused peaksid olema ligikaudu sama heledusega. · Vahel on otstarbekas kasutada ekraanifiltreid (polariseerivaid filtreid), mis parandavad kujutise teravust ning seega vähendavad silmade väsimist. Mõni neist on ette nähtud ka elektri- ja magnetväljade nõrgendamiseks. · Objekti vaatenurk ekraanil võiks olla 10-20o allapoole horisontaaltasapinda. · Arvutil töötamine võib nõuda teistsuguseid prilliklaase kui lugemisel ja kirjutamisel vaadeldava objekti suurema kauguse tõttu. Vastavalt sellele, kui palju tuleb vaadata ekraanile ja seal olevale infole, peaks ruumi valgustus
a)Fosfaatimine, b)kromaatimine: pinnale moodustatakse kromaadikiht. Sama jutt teisest kohast, vbla arusaadavam (kõiki asju selles pole, eelmine jutt ka läbi lugeda): Galvaaniline katmine toimub elektrivälja keskkonnas. Detail paigutatakse elektrolüüdi vanni. Detail on katood ja vann või lisaelektrood on anood. Elektrolüüdiks on sadestatava metalli soolad. Elektrolüüti lisatakse elektrijuhtivust tõstvaid aineid, happesust reguleerivaid aineid, katoodi polariseerivaid aineid ja pindaktiivseid aineid. Katte paksus sõltub elektrolüüti läbivast elektrihulgast, kattematerjali tihedusest, voolutihedusest katoodil ja elektrolüüsi kestvusest. Keeruka kujuga esemeid ei ole võimalik ühtlaselt katta. Katte ühtlus sõltub elektrolüüdi elektrijuhtivusest. Enne katte pealekandmist puhastatakse esemed mehaaniliselt, keemiliselt ja elektrokeemiliselt. Kaetavad pinnad peavad olema siledad ilma kriimudeta. Rasvasele pinnale metallkate ei teki
Metallide metallkattega katmise moodused on järgmised: galvaaniline menetlus, termomehaaniline menetlus, sulametalli pinnale pihustamine ja sulametalli sisse kastmine. Galvaaniline katmine toimub elektrivälja keskkonnas. Detail paigutatakse elektrolüüdi vanni. Detail on katood ja vann või lisa elektrood on anood. Elektrolüüdiks on sadestatava metalli soolad. Elektrolüüti lisatakse elektrijuhtivust tõstvaid aineid, happesust reguleerivaid aineid katoodi polariseerivaid aineid ja pindaktiivseid aineid. Katte paksus sõltub elektrolüüti läbivast elektrihulgast, kattematerjali tihedusest, voolutihedusest katoodil ja elektrolüüsi kestvusest. Keeruka kujuga esemeid ei ole võimalik ühtlaselt katta. Katte ühtlus sõltub elektrolüüdi elektrijuhtivusest. Enne katte pealekandmist puhastatakse esemed mehaaniliselt, keemiliselt ja elektrokeemiliselt. Kaetavad pinnad peavad olema siledad ilma kriimudeta. Rasvasele pinnale metallkate ei tekki
Metallide metallkattega katmise moodused on järgmised: galvaaniline menetlus, termomehaaniline menetlus, sulametalli pinnale pihustamine ja sulametalli sisse kastmine. Galvaaniline katmine toimub elektrivälja keskkonnas. Detail paigutatakse elektrolüüdi vanni. Detail on katood ja vann või lisa elektrood on anood. Elektrolüüdiks on sadestatava metalli soolad. Elektrolüüti lisatakse elektrijuhtivust tõstvaid aineid, happesust reguleerivaid aineid katoodi polariseerivaid aineid ja pindaktiivseid aineid. Katte paksus sõltub elektrolüüti läbivast elektrihulgast, kattematerjali tihedusest, voolutihedusest katoodil ja elektrolüüsi kestvusest. Keeruka kujuga esemeid ei ole võimalik ühtlaselt katta. Katte ühtlus sõltub elektrolüüdi elektrijuhtivusest. Enne katte pealekandmist puhastatakse esemed mehaaniliselt, keemiliselt ja elektrokeemiliselt. Kaetavad pinnad peavad olema siledad ilma kriimudeta. Rasvasele pinnale metallkate ei tekki