siiani võimalik mõõta vaid laevadel. Ning miinuseks on nende kulukus. 3 1. Mis on uurimislaev... Uurimislaev on laev, mis on kujundatud ja varustatud läbi viima uurimistöid merel. Uurimislaev edendab mitmeid ülesandeid. Osad neist on kombineeritud ühte tavalaeva, teised vajavad spetsiaalset erilaeva. Nõudlike tingimuste tõttu on need laevad sageli samaaegselt ka jäälõhkujad, et toime tulla polaarvetes. Uurimislaeva päritolu tuleb varajastest meremeeste uurimisretkedest. Hüdroloogiliste mõõdistuste laev on kujundatud läbi viima hüdroloogilist uurimistööd ja mõõdistusi. See info kantakse merekaartidele, mis tagavad ohutu navigatsiooni sõja- ja tsiviillaevanduses. Need laevad teostavad ka seismilisi mõõdistusi merepõhjas. Praktikas tuleb aga hüdroloogiliste mõõdistuste laeval täita erinevaid ülesandeid. Okeanograafiline uurimistöö:
b) inimese ööpäevasest energiatarvidusest peaksid katma 30-32% c) iga kehakaalu kilo kohta peaks saama 0,8-0,9g lipiide päevas d) energeetilist fünktsiooni täidab ka pruun rasvkude - tema ülesandeks on ainult sooja tootmine. Pruun on seetõttu, et temas on palju veresooni ja mitokondreid. Pruuni rasvkudet kasutavad taliunest virguvad loomad; imikutel siseelundite juures ja kuklas 2. Kaitseline a) nahaalune rasvkude, eriti oluline on see polaarvetes elavatele imetajatele (kaselotil kuni 1 m rasva igalpool) b) rasvkude kaitseb põrutuste eest (inimesel rasvkude neerude ümber, silmamunade ümber) c) naha pH 5,5 saadakse siis, kui rasvarikas rasu eritub naha pinnale, rasu lagundatakse bakterite poolt ja tek vabad rasvhapped 3. Ehituslik- struktuurne Soost sõltub rasvkoe paigutus ja hulk inimesel (naistel rohkem rasva), soost sõltub ka
Kõige soojem on Antarktikas Venda järv, mille põhjakihtide temperatuur küündib kuni 25 °C. Kuigi järv on kaanetatud jääga, ei suuda soojus sealt välja tungida, sest vesi seisab paigal ega segune. Elustik ja inimtegevus Suuremas osas Anarktikas taimkate ja loomastik puuduvad. Ainult rannikul ja saartel kasvavad samblad, samblikud ja vetikad. Õistaimi on vaid üksikuid liike, näiteks nelgiliste perekonda kuuluv Antarktika padikann. Antarktika polaarvetes on rikkalikult planktonit, mis on toiduks paljudele pisivähikestele. Nendest omakorda toituvad kalad, hülged, vaalad ja linnud. Seepärast on Antarktika loomastik seotud ookeani ja rannikuga. Antarktika loomad on hülged, mõõkvaalad, delfiinid, sinivaalad. Antarktise ainus maismaal elav loom on 0,5 cm pikkune tiibateda kärbes, kes on kohastunud karmi kliimaga. Ka linnuliike on karmil kliima tõttu vähe, peamised linnud on tormilinnud, pingviinid ja ännid. Pingviinid on
assimilatsiooni kaudu. 4. Fotosünteesi intensiivsus tõuseb valguse hulga suurenemisega seni, kuni valguse intensiivsus hakkab toimima fotoinhibiitorina. 5. Fütoplankton kasutab erinevat valguse intensiivsust erineval sügavusel. Sügavus, kus netoproduktsioon ja hingamine on võrdsed, nimetatakse kriitiliseks sügavuseks. 6. Primaarproduktsiooni moodustamine vajab toiteaineid, optimaalselt Redfieldi molekulaarse suhte järgi (C:N:P = 106:16:1). 7. Polaarvetes limiteerib primaarproduktsiooni valgus, troopilistes vetes toiteained. 8
Põhja-Jäämere kliima ei ole alati niisugune olnud. Paleotseeni-eotseeni soojusmaksimumi ajal 55 miljonit aastat tagasi oli piirkonna keskmine aastane temperatuur 1020 °C ja võimaldas põhjapooluse lähedal elada troopilistel eluvormidel Apectodinium augustum, mis nõuavad pinnatemperatuuri üle 22 °C. Põhja Jäämere elukad Peamise organismide hulga moodustavad Arktika ookeanis vetikad, mis on kohanenud eluga külmas vees ja isegi jääl. Mereloomade toiduahela aluseks on polaarvetes plankton. Plankton on vees hõljuvate pisikeste elusorganismide nagu bakterite, vetikate ja mitmesuguste pisikeste selgrootute kogum. Planktonist toituvad nii väiksemad kalad kui ka maakera suurimad asukad vaalad. Kalarikkamad piirkonnad on siin Grööni, Barentsi ja Norra meri ning suurte jõgede suudmealad. Põhilisteks püütavateks kalaliikideks on tursk ja heeringas. Kalad on omakorda põhitoiduks veelindudele, hüljestele ning morskadele, keda Arktika ookeani vetes rohkesti elab.
Varuaineline. Taimedes on varuaineteks valdavalt õlid (vedelas olekus lihtlipiidid), seemned (sihvkad, lina jms). Viljades (pähklid, oliivid, avokaado). Ka taimedes on tahkeid lipiide (kookos, kakaorasv). Loomades on varurasvadeks valge rasvkude (naha all ja kõhuõõnes) ka loomades esineb õlisid (kalaõli). Kaitseline. Mehhaaniliste mõjutuste eest neerusid ümbritsev rasv. Silmamunasid ümbritsev rasv. Kaitse madalate temperatuuride eest (rasv on halb soojusjuht), nt polaarvetes elavad imetajad, hammasvaalalistel kuni 1m rasva naha all. Lahusti funktsioon- õlides rasvades lahustuvad vaid hüdrofoobsed ühendid. (üldiselt kehtib printsiip, et sarnane lahustub sarnases). Rasvase toiduga saame rasvlahustuvaid vitamiine (A;D;E;K;Q) (KADE Q). Varulipiididesse kuhjuvad hüdrofoobsed keskkonnamürgid (dioksiinid, tekivad prügipõletamisest ja trafoõlide põlemisest), probleem läänemere suured ja rasvased kalad. Ainevahetuslik funktsioon
annaabi.ee 
