BIOLOOGIA I Vee funktsioonid organismides Vee funktsioonid molekulaartasandil · Vesi on universaalne lahusti t2nu polaarsele ehitusele. Vees lahustub rohkem aineid, kui yheski teises lahustis. · Hydrofoobsed-ei lahustu vees(rasvad, 6lid, t2rklis). · Hydrofiilsed-lahustuvad vees(glykoos, suhkur, sool). · Vesi on l2hteaineks fotosynteesis. Veest p2rineb fotosynteesil moodustuv hapnik. · Vesi on biokeemiliste reaktsioonide yks komponent. Hydroflyysireaktsioonid ensyymide osav6tul.. T2rklis Glykoos. · Kaitse ylekuumenemise ja mahajahtumise eest.
Joonis 2). Niiske ontinentaalkliima paikneb mitu õhumasside - peamiselt polaarsete ja troopiliste - piiril, ja see on ilmade muutuslikkuse põhjusena. Polaarsed ja troopilised õhumassid põrkavad kokku, tekitades hõredama ning niiskema õhu Joonis 2 Dfb esinemine maailmas (4) ülestõusu, mille tulemusena toimub sadenemine. Need õhumassid moodustavad mittetroopilisi tsükloneid ja tänu polaarsele jugavoolule liikuvad läänest itta, mistõttu läänetuuled domineerivad niiske kontinentaalkliima vöötme alades. Kontinentaalsus on samuti Dfb kliimatüübi tähtsa tegurina. Kuna selle kliimaga alad asuvad peamiselt parasvöötme kontinentide sees, nad on kõrvaldatud ookeanide mõõdukast mõjust ning seega kliima kogeb sesoonse temperatuuri suuri muutusi. Siiski selle kliimavöötme perifeerias, 1 W. Köppen, Die Klimate der Erde
palju väiksemad (hõredad gaasid, päikesetuul), kuid lennutrajektoor on rangelt kindlaks määratud. Lennu ajal saab seda korrigeerida vaid väikeses ulatuses, sõltuvalt sellest, kui palju on selleks kütust. Maalähedane orbiit on ligikaudu ringikujuline ja maapinnast umbes 500-2000 kilomeetri kaugusel. Kõige odavam on satelliit viia ekvatoriaalsele orbiidile, kuid sellisel juhul on satelliidi nägemiskaugus piiratud. Kui satelliit viia polaarsele orbiidile siis iga umbes pooleteisttunnist tiiru on Maa pöörlemise tõtu aluspind vahetunud ja satelliit skaneerib uut ala. Enamik Maa pinna seiramiseks mõeldud satelliite liiguvad lähispolaarsetel orbiitidel. Väiksema lahutusvõimega, kuid suurema nägemiskaugusega geostatsionaarne orbiit, kaugusega 42 170 km Maa keskpunktist, on teine rohkesti kasutatav orbiit seiresatelliitide jaoks. Teoreetiline vaatevälja poollaius Maa kumerust arvestades on 81°, kvantitatiivseks
61 vastavad aminohapete, ülejäänud 3 on nonsenss või stoppkoodon. · Koodonid on ühetähenduslikud ehk vastavad ainult ühele aminohappele. · Koodonid on degenereerunud kõiki aminohappeid peale Trp ja Met kodeerivad mitu koodonit. · Geneetiline kood on universaalne ehk sarnane kõikides organismides. · Kui koodoni 2. alus on pürimidiin, siis vastab ta mittepolaarsele aminohappele. · Kui koodoni 2. alus on puriin, vastab ta polaarsele või laetud aminohappele. Aminohapete aktiveerimine valkude sünteesiks Koodonite tõlkimine toimub tRNA abil, mRNA koodoni ja tRNA anitkoodoni paardumine toob vajaliku aminohappe ribosoomi juurde. Informatsiooni vahendamiseks koodonite ja aminohapete vahel ning aminohapete aktiveerimiseks kasutatakse aminoatsüül-tRNA süntetaase. Ribosoomid Ribosoomid on kompaktsed ribonukleoproteiinid, mida leidub rakkude tsütosooli, mitokondri maatriksis ja kloroplastide stroomas
fosforüleerimise ja defosforüleerimise kaudu. Pööratava fosforüleerimise tulemus on konformatsiooni muutus paljude ensüümide ja retseptorite struktuurides, mis põjustab nende aktiveerumist või deaktiveerumist. Fosforüleeritakse tavaliselt seriini, treoniini ja türosiini jääke eukarüootsetes valkudes. Lisaks toimub fosforüleerimine põhilistes aminohappe jääkides histidiinis, arginiis või lüsiinis prokarüootsetes valkudes. Fosfaadi molekuli lisamine polaarsele R rühmale aminohappes võib muuta hüdrofoobse osa polaarseks ja väga hüdrofiilseks, mistõttu toimubki konformatsiooni muutus. Nt p53 tuumorsuppressor valk aktiveerides võib viia apoptoosini. metüleerimine - valgu metüleerimine toimub tavaliselt arginiini või lüsiini jäägi juures. Arginiini saab metüleerida 1 või 2 korda või ühe metüülrühmaga mõlemasse lämmastikku, läbi viivad peptidüülarginiin metüültransferaasid
annaabi.ee 
