Fifth level lagi pähe, puudub vari, päike võib olla seniidis ainult pöörijoonte vahelisel alal Faktid Aastaajad esinevad Maa telje kallakuse tõttu tema tiirlemise tasapinna suhtes Erinevatel geograafilistel laiustel väljenduvad aastaajad erinevalt Päike võib olla seniidis ainult ekvaatorist põhja ja lõuna pool Kõige selgemalt väljenduvad aastaajad pöörijoonte ja polaarjoonte vahel Kasutatud kirjandus · www.google.ee · www.vikipedia.org · 8. klassi geograafia õpik
......... 3) 21. märts ja 23. sept- kevadine ja sügisene võrdpäevisus Piiike paistab ekskavaatori kohal seniidis ja valgustab kogu päeva. Polaaraladel on päike kogu päeva silmapiiril ekskavaator Eestis on sel ajal kevad või sügis Pliev ja oo on sama pikad 12 h , võrdpäevisus 8. Selgita, miks, kus ja kuidas tekib polaaroo ja -piev. Polaarjoonte laiuskraadil esineb polaaröö ja polaarpäev kaks korda aastas, talvisel ja suvisel pööripäeval. Poolustel kestavad polaaröö ja -päev võrdselt pool aastat. Polaarjoone ja pooluste vahel on polaaröö ja polaarpäev erineva pikkusega. Polaarpäev esineb polaaraladel põhjapoolkeral (Arktikas) ja lõunapoolkeral (Antarktises), mille laiuskraadid on üle 66°33'[1].Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal.
Sõltuvalt maapinna omadustest (maismaa või vesi; tume või hele) peegeldab see saabunud päikesekiirgust erinevalt õhku tagasi. Lumi peegeldab tagasi keskmiselt 70-95% maapinnale saabunud päikesekiirgusest. Aas/niit/rohumaa peegeldab tagasi keskmiselt 15-30% maapinnale saabunud päikesekiirgusest. Mets peegeldab tagasi keskmiselt 5-10% maapinnale saabunud päikesekiirgusest. Pinnas peegeldab tagasi keskmiselt 10-40% maapinnale saabunud kiirgusest. Polaarjoonte vahele tekib polaaröö ja polaarpäev Polaaröö ausub allpool ja polaarpäev asub üleval. Poolustel kestab polaaröö 6 kuud ning polaarpäev ka 6 kuud. Maa kaldu asetsev telg määrab selle, kui palju mingi koht valgust ja soojust saab. Kui tänu päiksele Maa muudkui soojeneb, siis miks pole see siiani üle kuumenenud? Loomulikult sellepärast, et öösel ja külmal aastaajal maapind jahtub ja kiirgab soojust maailmaruumi tagasi.
Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja enama mm-ni aastas. Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, 3.mandriline paraskliima ja üleminekuline paraskliima, 4.mussoonparaskliima. Parasvöö on Maa soojusvöö, mille piiriks on kõige soojema kuu samatemperatuurijooned +20°C ekvaatori poolt ja +10°C pooluse poolt. Parasvööd polaarjoonte ja pöörijoonte vahel Mereline Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Suvel varjavad seal sajupilved tihti päikese. Talvel pehmendab veeaur ilma. Selline kliima on näiteks Lääne-Euroopas. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa
2) külm õhk (nt ookeanilt külma hoovuse mõjupiirkonnast) liigub maapinna lähedal sooja õhu alla. Päeva pikkuse muutused. Põhjus- maakera pöörlemistelje kalle ja selle muutus aasta jooksul (kuna Maa tiirleb ümber päikese). Ekvaatori lähedal muutub päeva pikkus aasta jooksul vähe, mida rohkem pooluse poole, seda rohkem. Eestis on päeva pikkuse erinevus suvise ja talvise pääripäeva vahel 3-korde (18 tundi ja 6tundi). Polaaraladel (täpsemalt polaarjoonte -66,5opl ja 66,5oll -ja pooluste vahelisel alal põhja- ja lõunapoolkeral) esineb polaaröö ja polaarpäeva nähtus- osa aastast päike ei kerkigi ööpäeva jooksul ehk ei loooju(polaarpäev). Polaarpäev/öö kestab poolusel 6 kuud. LÄÄNEMERE MÕJU EESTI KLIIMALE. Kevadel rannikul jahedam kui sisemaal, sügisel vastupidi. Kõige suuremad erinevused õhutemperatuuris talvel (rannikualadel soojem kui sisemaal), kõige ühtlasemad temperatuurid on suvel. Sademeid rannikul vähem.
Aafrika Euroopa Atlandi ookean Euraasia Aasia Põhja-Jäämeri Austraalia Austraalia ja okeaania AntarktiS AntarktiKA TUNDA KAARDILT! KLIIMAVÖÖDE vöötaoline ala ümber maakera, mille piires on soojus- ja niiskus tingimused enam-vähem ühesugused. ARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · 1 aastaaeg · Polaarjoonte ja pooluste vahel. · Mõõdetud kõige madakam temperatuur 89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid.
Pealiskord - aluskorral lasuv settekivimite kiht. Eestis moodustavad pealiskorra Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ladestu settekivimid. Pinnakate - aluspõhja katvad kobedad setted (moreen, kruus, liiv jm). Platoo, vt lavamaa. Platvorm - tektooniliselt püsiv maakoore osa, koosneb kurdunud kivimitest aluskorrast, seda katvast kurdumata kivimitest ja settekivimitest pealiskorrast. Polaarpäev - periood, kui päike ei looju vähemalt ühe ööpäeva vältel; esineb pooluste ja polaarjoonte vahelisel alal, polaarpäeva pikkus oleneb geograafilisest laiusest Polaaröö - periood, kui päike ei tõuse silmapiirile vähemalt ühe ööpäeva vältel; esineb pooluste ja polaarjoonte vahelisel alal, polaaröö pikkus oleneb geograafilisest laiusest. Polder - mere, järve või jõe üleujutuste eest tammidega kaitstud kuivendatud ala. Põhjavesi - maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimite poore ja lõhesid ning koguneb vettpidava kihi peale. R
annaabi.ee 
