maal, kui ka teel sinna ja tagasi. Teekond Sannikovi maale on seikluseks, ja Imeks võib lugeda Sannikovi maal säilinud ,,elavateks kivistiteks" nimetatud loomad ja inimesed. Mulle meeldis romaan, kuna huvitav oli lugeda eelajalooliste Onkiloonide kultuurist ja igapäeva elust. Samuti oli huvitav teada saada maa-alustest kuuma vee jõgedest ja saare vulkaanilisest aktiivsusest, mis võimaldas rikka elu saare peal, kuigi see oli polaaralal. Ei meeldinud aga mõne vähem tähtsa tegevuse, või sündmuse liiga pikk ja igav kirjeldus, kui samas osa tähtsamaid ja põnevaid sündmusi oli nii lühidalt kirjeldatud, et pidi teist korda läbi lugema, enne kui teksti sisust aru oli saada. Mulle meeldis raamatu sisu ja heade ja halbade sündmuste tasakaalukus, kuid raamatu lõpp oli liiga kurvalt kirjutatud, kuna see koosnes ainult ühest õnnetusest või halavast sündmusest teise järel, mis mulle ei meeldinud.
võivad nad keskkonda sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paiknevate osoonikihti moodustavate ühenditega. Osooniauke põhjustavad ained CFC- kloorfluorsüsinikud Halogeensüsivesinikud Cl(4)C-tetrakloorsüsinikud Trikloroetaanid UV-kiirguse mõjul need gaasid lagunevad ja vabastavad kloori aatomid, mis hävitavad osooni. Polaarsed stratosfääripilved Polaarsed stratosfääripilved on talvisel ajal polaaralal stratosfääris 15 25 km kõrgusel tekkivad pilved. Need pilved põhjustavad osooniauke, sest soodustavad keemilisi reaktsioone, mis vabastavad kloori, aga kloor on osoonikihti lõhkuvate keemiliste reaktsioonide katalüsaator. Kuna stratosfäär on kuiv, siis moodustavad seal pilved harva, kuid külmade polaartalvede ajal seda siiski juhtub. Miks on osoonikihi hõrenemine halb? On kahtlusi, et bioloogilisteks tagajärgedeks on näiteks nahavähija
Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Eriti efektsed on kilpvulkaanid, milledel pole analoogi terves Päikessüsteemis. Omapärased on ka polaaralade igijääkatted, mis koosnevad peamiselt süsihappelumest. Põhjapoolsel polaaralal sulab see suvel täielikult ja paljastab veest tekkinud jää. Ka lõunapoolses polaarpiirkonnas võib olla tavalist jääd. See pole kindlalt teada, sest sealne süsihappest koosnev lumi ei sula täielikult kunagi. Marsil võib kohata nii liiva- kui ka kivikõrbeid. Need alad on tasase ja ühtlase reljeefiga, kus kraatrid on väga harvad. Esineb vaid üksikuid mügerikke. Kevadel algab süsinikdioksiidi kiire lendumine, mis põhjustab suvel ülitugevaid tolmutorme. Nende
taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Eriti efektsed on kilpvulkaanid, milledel pole analoogi terves Päikessüsteemis. Omapärased on ka polaaralade igijääkatted, mis koosnevad peamiselt süsihappelumest. Põhjapoolsel polaaralal sulab see suvel täielikult ja paljastab veest tekkinud jää. Ka lõunapoolses polaarpiirkonnas võib olla tavalist jääd. See pole kindlalt teada, sest sealne süsihappest koosnev lumi ei sula täielikult kunagi. Marsil võib kohata nii liiva- kui ka kivikõrbeid. Need alad on tasase ja ühtlase reljeefiga, kus kraatrid on väga harvad. Esineb vaid üksikuid mügerikke. Kevadel algab süsinikdioksiidi kiire lendumine, mis põhjustab suvel ülitugevaid tolmutorme
kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Eriti efektsed on kilpvulkaanid, milledel pole analoogi terves Päikessüsteemis. Omapärased on ka polaaralade igijääkatted, mis koosnevad peamiselt süsihappelumest. Põhjapoolsel polaaralal sulab see suvel täielikult ja paljastab veest tekkinud jää. Ka lõunapoolses polaarpiirkonnas võib olla tavalist jääd. See pole kindlalt teada, sest sealne süsihappest koosnev lumi ei sula täielikult kunagi. Marsil võib kohata nii liiva- kui ka kivikõrbeid. Need alad on tasase ja ühtlase reljeefiga, kus kraatrid on väga harvad. Esineb vaid üksikuid mügerikke. Kevadel algab süsinikdioksiidi kiire lendumine, mis põhjustab suvel ülitugevaid tolmutorme
lõhkirebimiseks. Elavad pingviinikolooniate läheduses. Talve veedavad lõunapooluse meredel, et kevadel Antarktikasse naasta. Antarktika termatoom on kala, kes elab merevee külmumuspunkti lähedasel temperatuuril( 1, 9 kraadi C). Ta veri sisaldab antifriisi ja seetõttu ei külmu. Termatoom elab merepõhja läheduses ja toitub väiksematest kaladest ja loomsetest jäänustest, ka hülge väljaheidetest. Kui veetemperatuur tõuseb 10 kraadi siis ta sureb. Polaaralal elavad loomad sõltuvad merest ja polaarmered on rikkad planktonist. Antarktikas on elutingimused karmimad kui Arktikas. Randtiir kasvatab pojad üles Arktikas ja lendab siis maailma teise otsa Antarktikasse uuesti suve nautima. Kormoran on lind , kes ajab vee all ujudes kalu taga. Tormilind läheb vaid pesitsusajaks maale ja pritsib vaenlast maost pärit õlise vedelikuga. Pimedus , pakane, lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Külmakõrbe
puhul üle 125 m/s. Ekvaatori suunast tulnud soe õhk kohtub 60. laiuskraadi lähistel pooluse suunast tuleva külma õhuga. Õhumasside segunemist ei toimu ning neid jääb eraldama polaarfront. See on tsoon, kus õhk kerkib ning tekivad tormid. Osa kerkinud õhust suundub tropopausi all tagasi subtroopikasse ja laskub koos ekvaatorilt tulnud õhuga. Polaarfrondi taga pöörab Coriolis'i jõud pooluse poolt tuleva õhu läände, seega on polaaralal valitsevaks idatuuled. Talvel tungib polaarõhk koos polaarfrondiga kesklaiustele ja vahel isegi subtroopikani. Frondi tsoonis kerkiva õhu pöörab Coriolis'i jõud tropopausi all itta ja tekitab seal tugeva läänetuule. Õhusaaste Õhusaaste allikaks võib olla nii looduslik kui tehislik protsess, mille käigus eraldakse õhku saasteaineid. Inimtegevusest pärinevate ainete kontsentratsioon sõltub piirkonda koondunud tööstuse iseloomust ja meteoroloogilistest tingimustest
Selle protsessi käigus kujuneb äsja tahkunud ja tasasest planeedist taevakeha. Marsil on tuhandetesse kilomeetritesse ulatuvad grandioossed rifid ning mitme kilomeetri sügavused alamikud. Taolisi asju maal ei leia. (Universum 1997: 220) Kolmas kujundav faktor on tuuleerosioon. Efektsed on kilpvulkaanid, mida ei leia mujalt Päikesesüsteemist. Polaaralade igijääkatted on üsna omapärased. Need koosnevad peamiselt süsihappelumest. Suvel sulab Põhjapoolsel polaaralal sulab see ja selle tagajärjel paljastub veest tekkinud jää. (Universum 1997: 220) Marsil leidub ka liiva-ja kivikõrbeid, kus kraatreid eriti pole. Esineb ainult üksikuid mügerikke. Kevadel algava süsinikdioksiidi kiire lendumise tagajärjel on suvel ülitugevad tolmutormid. Tormide mõjul võib üles kerkida umbes 1 miljard tonni tolmu. (Universum 1997:220) Voolava vee jäljed on kummalise päritoluga samas huvitavad. Teadaolevalt leidub praegu vett ainult jää või auruna
) (kui t° langeb kastepunktini, tekib taimedel Cirrus – kiud, niidid Jäätuumakesed (isegi bakterid) kaste) Cumuli – rüngad Täiesti niiske õhu (udu) korral kastepunkt Strata – kiht Vihmapiiskade langemiskiirused. võrdub õhutemperatuuriga d näitab, kas Translucidus – läbipaistvad suht. õhuniiskus on kõrge või madal Opacus – mitteläbipaistvad Polaaralal on suhtel. niiskus suur, kõrbes Fractus – rebenenud on kastepunkt kõrgem, õhk sisaldab Castellanus – tornjad rohkem veeauru Humilis – väikesed Undulatus-lainjad Stressiindeks Incus – alasi Lenticularis- läätsekujulised
19 18. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) W. Carstens ,,Tule loomariiki". Illustreerinud P. Salembier. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Jah kutsub, sest raamatus on väga ilusad ja realistlikud pildid. Samuti tekst raamatus on huvitav. 3. Millest raamat räägib? Raamatus on juttu erinevatest loomadest, erinevates elukohtades. Polaaralal, kodus, metsas jne. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Raamatu tekst on arusaadav ja õpetlik. Õpetab ta tundma erinevaid loomi, nende iseärasusi ja elukohti. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Samuti nagu ,,Loomajutte meilt ja mujalt" saab ka seda raamatut kasutada erinevate looduse teemade juures. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud igas vanuses lastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav
annaabi.ee 
