halogeeni aatomiga fluori, kloori, broomi või joodiga Humiinhapped Humiinhapped on huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid ei lahustu mineraalhapetes ja vees. Reageerides metallidega moodustuvad humiinhappe soolad ehk humaadid. Humiinhapete koostises on süsinikku 5459%, hapnikku 3338%, vesinikku 36%, lämmastikku 14% ja väävlit 0,11,5%. Dehüdreeritud ehk kuivatatud humiinhape on must amorfne polüdispersne heterogeenne pulber Feromoonid Feromoonid on bioaktiivsed ained, mida organismid eristavad väliskeskkonda teiste liigikaaslaste mõjutamiseks. Tähtsamad feromoonide rühmad on suguferomoonid (vastassugupoole ligimeelitamisek), agregatsioonferomoonid (liigikaaslaste kokkukutsumiseks), häireferomoonid (ühiseluliste putukate jaoks) ja jäljeferomoonid(liikumisradade märgistamiseks). Sünteetilisi suguferomoone kasutatakse taimekasvatuses kahjurputukate tõrjel
- dispergeeritava vedeliku lisamise kiirusest (mida aeglasemalt lisada, seda väiksemad tilgad). - segamise intensiivsusest: mida kiiremini segada, seda väiksemad tilgad. - emulgaatori tüübist ja kontsentratsioonist. - temperatuurist Loengujoonisel (esitatakse loengul) on esitatud pilt emulsiooni faaside pöördumisest. Selline pöördumine võib toimuda kas vastupidise toimega emulgaatori või mehaanilise mõjutamise toimel. Veel pilte loengujoonistelt monodispersne, polüdispersne ja zelatineeritud ( üle 74%) Töötlemata piimas on rasvatilgakesed suurusega ~3m . Selleks, et säilitada pikemalt piima kaubanduslikku väljanägemist, peenestatakse need tilgad mõõduni ~0,2m. Seda nimetatakse piima homogeniseerimiseks. Poepiimal ei tõuse koor enam pinnale. Või saamine: Koorest saab ->või see on õ/v -> saadakse v/õ/v tekib kahekordne emulsioon Emulsiooni lõhkumine (deemulgeerimine): 1) kaitsekile keemiline lõhkumine, lisatakse aineid, millised lõhuvad kaitsvad
Võib esineda hüstereesinähtus. Toimub pooride erinev täitumine jäikadeks just sünereesi tagajärjel. Koagulatsiooni ebakorrapärased siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Sellises lahuses on rõhu tõstmisel ja alandamisel.5. kapillaarne kondensatsioon. read: Teatud kontsentratsiooni vahemikus kutsub elektrolüüdi nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne Kapillarkondensatsioon: poorsete absorbentide korral. Kui vedelik lisamine esile koagulatsiooni, aga teatud kontsentratsiooni temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul kui vahemikus ei kutsu esile koagulatsiooni. Põhjuseks on vastasioonide sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, siledal pinnal
koguste kaupa sarnaselt mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 3 Poolkolloidid. Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Sellises lahuses on nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest enamkasutatavad ained. Seebi all mõistetakse ühealuseliste rasvhapete metallisooli. Tehnilisest seisukohast on tähtsad vees lahustuvad naatrium- ja kaaliumseep. Seepide puhul tuleb meenutada veel kord difiilseid molekule
30. Poolkolloidid Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Selles toimub üleminek: C tõus tõeline lahus kolloidlahus geel T0 tõus Sellises lahuses on nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest enamkasutatavad ained. 31. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon Seebi all mõistetakse ühealuseliste rasvhapete metallisooli. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates
Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. Poolkolloidid: kui molekulide kontsentratsioon tõuseb, siis nemad organiseeruvad kolloidstruktuurideks, mis omakorda võivad moodustada geeli. Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Selles toimub üleminek: Sellises lahuses on nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest enamkasutatavad ained. Seebi all mõistetakse ühealuseliste rasvhapete metallisooli. Tehnilisest seisukohast on tähtsad vees lahustuvad naatrium- ja kaaliumseep. Seepide
sfagnumi. Raba: villpea-sfagnumi; magellanikum (Lõuna ja Ida Eestis) fuskum, älve Levinumad lasundiliigid madalsoo puu-pilliroolasund Saaremaa, Põhja-Eesti Metsalasund – soo servaalad Puu-tarna – Põhja-Eesti Siirdesoo: sfagnumi kõikjal levinud Raba: fuskumi lasund levinuim (6-7 m tüsedus) Komplekslasund (älveturvas) – raba keskosas Turba füüsikalised ja keemilised omadused 10 Omadused on määratud taimede omadustega ning lagunemisastmega. Turvas on polükomponentne, polüdispersne, polükolloidne ja kõrgmolekulaarne süsteem. Iseloomulik, et süsteem on vee keskkonnas: tahke, vedel ja gaasiline faas osakesed, millest koosneb on eri suurusega on kolloidid, lahused kõrgmolekulaarne, koosnedes taimejäänustest. Kolloidsüsteem koosneb disperssne faas (tahked osakesed), dispersioonikeskkond (õhk, vesi). Kolloidsüsteemi tunnused: Osakeste suurus 1…100 nm (ioonil 0,3 nm);
annaabi.ee 
