kavatses neiuga abielluda. Teadmata põhjustel otsustas piiga aga vanematekodust lahkuda ja tema isal ei jäänud muud üle , kui pakkuda kosilasele oma vanemat tütart. Haydn võttis selle ettepaneku vastu. Peigmees oli 28- ja mõrsja 32aastane. Nii sai temas tervelt kümneks aastaks õnnetu abielumees. Abikaasa hävitas hoolimatult Haydni mitu noodikäsikirja, oli tõeline raiskaja ja äärmiselt nõudlik. Abielludes rikkus Haydn krahv Morzini tingimusi too võttis oma kapelli üksnes poissmehi. Krahvil tekkisid rahalised raskused ning oli sunnitud kapelli täies koosseisus vallandama. Nüüd ähvardas Haydnit taas oht jääda alalise tööta (1). 6 AASTAD ESZTERHÁZY ÕUKONNAS Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Eszterhazy õukonnas, mis asus Viinist 50 kilomeetri kaugusel. Tema sinna asudes oli valitsejaks muusikast lugu pidav vürst Paul II Anton Esterházy
1759. aastal kirjutas Haydn oma esimese sümfoonia, millele järgnes lähiaastail veel neli. Nagu juba keelpillikvartette kirjutades tuli Haydnil nüüd ka sümfoonilise muusika valdkonnas määratleda ja kujundada uut muusikaajastut iseloomustavaid zanre- julge, otsusekindla novaatorina näitas ta end nii kvartette luues kui ka sümfooniaid komponeerides. Kui Haydn abiellus, rikkus ta krahv Morzini tingimusi- too võttis oma kapelli üksnes poissmehi. Muide, muutust oma eraelus ei tulnud noorel abielumehel siiski kaua varjata. Krahvil tekkisid rahalised raskused ning seetõttu oli ta sunnitud muusika nautimisest loobuma ja kapelli täies koosseisus vallandama. Nüüd ähvardas haydnit taas oht jääda alalise tööta. Tema päästjaks osutus uus, veelgi vägevam metseen- rikas ja väga mõjuvõimas ungari magnaat- vürst Paul Anton Eszterhazy. Märganud Haydnit Morzini juures, oli Eszterhazy tema talenti hindama hakanud.
Eraldatust said endale lubada väga vähesed Elati väga tihedalt koos Perekonnad olid linnas väiksemad ja ka abielus inimeste suhtarv väiksem Abielu osutus linnas sageli omalaadseks sotsiaalseks võiduks Abielluti võrdlemisi noorelt Noorelt abiellumist said endale lubada jõukamatest või nimekamatest perekondadest pärit noormehed ja neiud, kes suutsid saavutada küllalt väärika ühiskondliku positsiooni. Linnas oli palju poissmehi ja vabu naisi tekitas tõsiseid kõlblusprobleeme Linnas avaldasid ülendavat muljet võimsad linnamüürid ja taeva poole pürgivad kirikutornid Rusuvalt mõjusid linna koondunud vaesus ning kõiksugused pahed ja pinged Linnadest alguse saanud pangandus väärtustas omakasu Rahaga võis osta endale soodsa abielu nime hea positsiooni linnahierarhias lunastuse
Keskmiselt asus ühes majas 2-3 perekonda. Prantsusmaal Chambery linnas elas näiteks 14. sajandi lõpus 306 majas 3000 inimest. Enamik neist paiknes ka keldrikorrusel või pööningukambris. Perekonnad olid linnas väiksemad kui maal ja ka abielus inimeste suhtarv väiksem. Abielu said endale lubada jõukamatest või nimekamatest perekondadest pärit neiud ja noormehed, kes suutsid saavutada küllalt väärika ühiskondliku positsiooni. Niisiis oli linnas palju poissmehi ja vabu naisi. See tekitas tõsiseid kõlblusprobleeme (Helmut Piirimäe 2000). 12 2. 5. Intellektuaal Intellektuaal on inimene, kes mitte ainult ei viljele mõnda intellektuaalset tegevusala, vaid ka annab oma uurimus oskusi edasi ning kellel on oma töömeetodid, arengutee ja kindlad eesmärgid. Intellektuaalide elukutse oli nende silmis väga erilise väärtusega. Intellektuaalid pidasid endid
palkama sõdureid. 2.7 Linnade teke & kultuur Keskaja lina elanikud harisid oma põldu ja pidasid linnamüüride vahel koduloomi ja linde.Elati muldpõrandaga puumajades. Linnade kujunemisloos olid olulised käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli 2 keskpunkti: turuplats ja selle lähedal asuv raekoda ning kirik. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid, sest neid katsid varikatused. Keskaegse linna tunnusteks olid linnaõigus ja müürid. Linnas oli palju poissmehi ja vallalisi naisi, mis tekitas tõsiseid kõlbus probleeme. Kloostritest kandusid linnadesse üle haridus, arhitektuur, kirjakultuur. 2.8 Linnade majandus Käsitöölised koondusid erialade kaupa tsunftidesse. Selleks, et saada käsitöö meistriks, pidi olema varameistri sugulane. Kõigepealt tuli olla meistri juures õpipoisiks ja seejärel selliks. 2-3 aastat oli kohustus ringi rännata. Meistriks saamiseks tuli esitada meistritöö (eksam). 2.9 Keskaja ülikoolid ja teadus
annaabi.ee 
