Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 24 OT allkiri: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk Töövahendid Õhu erisoojuste suhte Clement´i-Desormes´i riist, määramine Clement´i- ajamõõtja. Desormes´i [klemani-dezormi] meetodil. Töö teoreetilised alused Ideaalse gaasi adiabaatilisel paisumisel on kehtiv Poissioni [puasoni] seadus pV = const , cp kus p on gaasi rõhk, V - ruumala ja = - gaasi erisoojuste (või moolsoojuste) cv suhe ( Cp - gaasi erisoojus jääval rõhul ja Cv - gaasi erisoojus jääval ruumalal). Clement´i- Desormes´i meetod võimaldab lihtsal viisil määrata Cp ja Cv suhet.
Poissoni jaotus harva esinevate sündmuste jaotusseadus. Poissoni jaotust kasutame kui katseseeriate arv n st. n30 ja tõenäosus p5. m on antud arv. Poissoni jaotusega juhuslikuks suuruseks nimetame juhuslikku suurust, mille väärtuste hulgaks on täisarvud 0,1,2 .. ja m - P ( x = m) = e mille jaotus on määratud valemiga m! . Poissioni jaotusega juhuslikku suurust tähistame X~P(). Keskväärtus EX= =np, dispers DX= =np, standardälve DX= . 6. Normaaljaotus. Normaaljaotuse jaotustihedus f ( x ) ja selle graafik. Normaaljaotusega juhusliku suuruse antud vahemikku sattumise tõenäosuse P( X ) arvutuseeskiri. Laplace'i funktsiooni ( x) graafik ja omadusi. Kui pideva juhusliku suuruse tihedusfunktsiooniks on funktsioon ( x-m)2 1 -
täisarv. 28. Binoomjaotus – tekib sõltumatute katsete korral. Juhuslikuks suuruseks on meid huvitava sündmuse A toimumiste arv. Binoomjaotusega juhuslik suurus saab omada ainult täisarvulisi väärtusi, sest sündmuste toimumiste arv saab olla ainult täisarv.Minväärtuson 0 max väärtus on n. Valem küsimus 26 juures. BINOM.DIST, seal kumulatiivsus FALSE – üksikväärtuste tõenäosus või TRUE – jaotusfunktsiooni väärtus F(x). 29. Poissioni jaotus – tekib sõltumatute katsete korral kui n →∞ ning p→0 selliselt, et n*p=const=ʎ. Juhuslikuks suuruseks on meid huvitava sündmuse A toimumiste arv. Ainult täisarvulised. POISSON.DIST. 30. Ühtlane jaotus – Ühtlaseks nimetatakse juhuslikku suurust, mille väärtused teatud vahemikus on võrdtõenäosed. Ühtlane juhuslik suurus on kahe parameetri jaotus ja parameetriteks on määramispiirkonna algus a ja määramispiirkonna lõpp b, kusjuures a>b
piirkonda (poollõiku) P(a
oma keskväärtusest rohkem kui kolmekordse standardhälbe võrra. 18. Normaaljaotusega juhusliku suuruse iseloomulikud tunnused. Normaaljaotusega juhusliku suuruse iseloomulikud tunnused on: sümmeetrilised keskväärtuse suhtes, koonduvad keskväärtuse ümber ja ei erine keskväärtusest praktiliselt rohkem kui kolmekordse standardhälbe võrra ja tihedusfunktsioonil on Gaussi kõverale sarnanev kuju. 19. Binoomjaotuse lähendamine normaaljaotusega, Laplace´i piirteoreemid selle kohta. Poissioni piirteoreemi kohaselt, kus juhuslik suurus X on binoomjaotusega B(n,p), siis katsete arvu piiramatul suurendamisel on binoomjaotus lähendatav Poissoni jaotusega P(λ), kus λ=n*p. Osutub, et kui sündmuse esinemise ja mitteesinemise kordade arvu tõenäosused on ligikaudu võrdsed, võib binoomjaotuse ligikaudseks arvutamiseks kasutada normaaljaotust. Nimelt kehtivad Laplace'i lokaalne ja integraalne piirteoreem.
annaabi.ee 
