madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid (pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas). Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal. Lõuna- Soome kliima on meie omale suhteliselt sarnane, talvel 5ºC, suvel +18ºC. Põhjaosas on kliima siiski veidi karmim, vastavalt -14ºC ja +15ºC. Sademete hulk on 600 mm/a, lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas. Soomes on levinud okasmetsad, peamised liigid neis mänd ja kuusk. Kolmandik riigi pindalast ongi kaetud metsaga. Metsapiiriks on põhjas tundrud, kus kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva.
Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht.Soome kogupindala on 337 000 km. Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal.Lõuna-Soome on tasane ja Põhja- Soomes on palju mäestikke.Lapimaa ongi võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid Soome kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.),mis asub samuti Lapimaal. Ka tasasematel Lapimaa aladel kõrgub siin-seal omapäraseid künkaid, mida nimetatakse tundruteks. Mida põhja poole seda vähemaks jääb puid ja mägisemaks läheb maastik
hästiliigestatud rannajoonega. Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid (pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas). Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.), mis asub Enontekiö loodeosas. Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Looduslikud tingimused Soome on kaetud metsade ja järvedega ning on suhteliselt üksluise tasase pinnamoega maa. Huvitavaim pinnas on Lapimaal, kus asuvad Soome kõrgeimad mäed (Halti 1328 m). Pisut
on ka turvas. *Üle 60 000 järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. * Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid (pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas). *soine- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt Pohjanmaal ja Lapimaal. *Okasmetsad, peamiselt mänd ja kuusk. 1/3 riigist ongi mets. Metsapiiriks on põhjas tundrud, kus kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva. *~190 000 järve( 10% Soomest). Siseveekogude rannajoon on niivõrd suur, et igale inimesele võiks kuuluda 300m rannajoont. * Suuremad jõed soomes on Kemijoki, Ounasjoki, Simojoki, Lijoki jne. Siseveekogusid kasut. transpordiks, palgiparvetuseks, tööstusveeks, kalapüügiks, puhkuseks ja turismiks. Sisevete
saj lõpus, kuhu paigutuvad Gananderi sõnaraamatu käsikiri, mõistatusekogu ja ,,Mythologia Fennica", aga Lencqvistide (Vanade soomlaste ebausust, 1782) ja Lizeliuse tööd. Nende ja paljude teiste sajandi lõpupoole teaduslike tööde taustal kumab ühine liikumapanev jõukeskus => Henrik Gabriel Porthan Porthani tähtsus järelmaailma silmis on nii valdav, et kogu ajajärku on tema järgi hakatud nimetama ,,Porthani ajaks" Porthan kasvas rootsikeelsel Pohjanmaal, kuid tundis rootsi ja soome keelt. 1760 kaitses Turus magistritöö, paar aastat hiljem sai retoorikadotsendiks ja töötas elu lõpuni Turu akadeemia juures .Koondas enda ümber haritlaskonna ja õpilaste ringi ning asutas ,,Aurora" seltsi. Hakkas välja andma Soome esimest ajalehte (Ühe Turu seltsi väljaantav ajaleht, 1771 78 ja 1782 85), mis sai varsti ka soome keelse järglase, Anders Lizeliuse ajalehe ,,Suomenkieliset Tieto Sanomat
1861) laestaadlik äratusliikumine algas 1840. aastatel, levis kulutulena Lapimaal ehk Põhja- Rootsis -Norras ja Soomes (ka saamide hulgas). ,,Parandage ennast patust" ja usuline ekstaas ja karsklus. Põhjamaade suurim ärganute liikumine tänapäevalt (nt Põhja-Soomes) ja tegutseb evangeelse luterliku kiriku sees. Soome I suurem ärganute liikumine rahva hulgas 1770.aastatel (Ida-Soomes Savos). 19.sajandi alguses ärganud kirikuõpetajate fenomen (Lääne-Soomes Pohjanmaal). Voolud ühildusid 1830. aastatel usuliselt ärganute liikumine oli Soome radikaalseim ühiskondlik liikumine 19.sajandil I poolel (kodanikuaktiivsus). Taani: grundtviglus 44 Kirikuõpetaja, luuletaja ja rahvavalgustaja N.F.S. Grundtvig (suri 1872) ,,rõõmus kristlus": 1) (Usuliste) reformide vajadus 2) Ühendas religiooni ja rahvusromantika (Põhjamaades ,,iidsed isikuvabadused") ja isamaalisuse
annaabi.ee 
