(1484-1558) Poetices libri septem (1561) Ehkki erilise originaalsuseta ja eklektiline, on see teos väga rikas materjali osas. Toetub antiiksete autorite autoriteedile Scaligeri jaoks on luuletaja looja, tema teod teevad ta "teiseks jumalaks". Poeesia on moraalselt kasulik. Barokk - Baroque- Barroco- Jätkab renessansspoeetika traditsioone Antiikautorite kõrval on autoriteediks Scaliger Martin Opitz Buch von der deutschen Poeterey (1632) Keel poeedi oluliseks ülesandeks on keele parandamine Reeglid Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda Kasvatus ja haridus Adressaadiks on kodanik, eraisik Valgustusaeg valgustust inimese kui väljumine "omasüülisest alaealisusest" 17./18. saj - hõlmas filosoofiat, poliitikateadust, kirjandust, ühiskonnateadust jp muid valdkondi. Kunst ja kirjandus on seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda
1613 Venemaa tsaariks saab esimene Romanov Mihhail. 1615 Rubensi maal ,,Maa ja vee liit". 1616 Sureb William Shakespeare. 161848 Kolmekümneaastane sõda katoliikliku ja protestantliku Euroopa vahel. Sõdivad kõik, v. a Briti saared. Loe Schilleri triloogiat ,,Wallenstein". 1622 Braunschweigi jesuiitide kolleegium trükib lõunaeestikeelse katoliikliku kirikukäsiraamatu Agenda Parva. 1624 Saksa poeet Martin Opitz (1597 1639) sätestab oma raamatus Buch von der deutschen Poeterey saksakeelse poeetika reeglid. 1625 Hugo Grotius Hollandist avaldab raamatu ,,De Jure Belli et Pacis". Sellel traktaadil põhineb tänapäevane rahvusvaheline õigus. 162728 Prantsuse katoliiklased piiravad protestantlikku La Rochelle´i linna. Loe A. Dumas- isa romaani ,,Kolm musketäri". 1627 Esimene saksa ooper ,,Dafne", muusika Heinrich Schütz, libreto autor Martin Opitz. 1628 Hiiumaal Hütis avatakse esimene klaasikoda eesti aladel. 1628 Inglise parlament piirab Charles I võimu.
jumalaks”. Poeesia on moraalselt kasulik. Klassikaline periood eri maades Romantism Barokk Erinevates rahvuskultuurides eri aegadel alates 18. saj lõpust, Jätkab renessansspoeetika traditsioone eriti 19. saj Antiikautorite kõrval on autoriteediks Scaliger Tundeelu kajastamise tõus; esteetiliste kategooriate ja žanrite Martin Opitz Buch von der deutschen Poeterey (1632) segunemine, fragmentaarsus, grotesksus ja iroonia. Keel – poeedi oluliseks ülesandeks on keele parandamine Romantikud tunnetavad lõpliku ja lõpmatu vahelist vastuolu; Reeglid taotlevad lõpmatust, igatsevad selle järele; huvi tekkimine Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, muinsuse, keskaja, rahvusliku omapära ning rahvaluule vastu.
(1484-1558) Poetices libri septem (1561) Ehkki erilise originaalsuseta ja eklektiline, on see teos väga rikas materjali osas. Toetub antiiksete autorite autoriteedile. Scaligeri jaoks on luuletaja looja, tema teod teevad ta "teiseks jumalaks". Poeesia on moraalselt kasulik. - Barokk. Jätkab renessansspoeetika traditsioone. (Scaliger , Martin Opitz) Antiikautorite kõrval on autoriteediks Scaliger , Martin Opitz ,,Buch von der deutschen Poeterey" (1632) Keel poeedi oluliseks ülesandeks on keele parandamine Reeglid: - Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda - Kasvatus ja haridus: - Adressaadiks on kodanik, eraisik - Valgustusaeg (Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; Gotthold Ephraim Lessingi Hamburgische Dramaturgie) Valgustust inimese kui väljumine "omasüülisest alaealisusest" 17./18. saj - hõlmas filosoofiat, poliitikateadust, kirjandust, ühiskonnateadust jp muid valdkondi
Juhul kui Russow on rahvuselt eestlane, nagu oletatud, siis on ta ka esimene väljapaistev eestlasest kirjanik. Eestikeelne luulekirjandus sünnib Rootsi suurvõimu ajal. Seda võib sisu alusel jaotada ilmalikuks ja vaimulikuks luuleks, funktsiooni järgi aga kirikulauludeks ja juhuluuleks (mille värvikaima osa moodustavad pulmalaulud). Teoreetilise aluse ka eestikeelse värsi kirjutamisele andis Martin Opitzi aastal 1624 ilmunud ,,Buch van der Deutschen Poeterey". Enemasti tõstetakse eestikeelse luule algusest kõneldes rohkem esile sellel sajandil sündinud juhuluulet, millest on olemas hea ülevaade. Juhuluule all mõeldakse ajajärgule omast (saksa eeskujudele tuginevat) barokkluulet, mida harrastati kõrgemate seisuste sünnipäevade, pulmade ja matuste puhul. Tavaliselt mainitakse juhuluule aktiviseerijana Tallinnas saksast tulnud luuletajat Paul Flemingit (1609-40). Tema ümber oli tekkinud kohalike luuleharrastajate ring, nn.
annaabi.ee 
