nad ületasid inimese surelikkuse piirid ning oliv võimelised rändama ''ärkvel'', vaimu rännaku läbi surma ning kogema esmalt sisemise, kõrgema ja madalama reaalsuse maailmu, mida nad teooriana õppinud olid. Võimalik, et see oli nendele sisemistele maailmadele millele nende poeedid viitasid, kui ''saarte'' kirjutis oli: ''Valu ja reetlikus on tundmatud, nii ka on kurbus, lein ja surm, Haigus ja jõuetus... Noor ei jää üldse vanaks... -- J. Markale, "Ancienne Poesie d'Irlande," Cahiers du Sud, no. 335, p. 27. Suur osa nendest teadmistest filtreerus läbi aegade alla ning ajendas Caesari kirjutama Keltidest: "Nad Nad soovivad seda sisendada kui ühte oma juhtivat tõekspidamist, et hinged ei hääbu, vaid pääsevad peale surma ühest kehast teise ning nad arvavad, et sell selle tõekspidamisega ga inimesed on suurel määral vapruseni erutatud, eirates
Saksamaal ka kindlam vorm: 1. allemande-4-osalises taktis rahulik saksa sammtants 2. courante-3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants 3. sarabande-aeglases 3-osalises taktis pidulik hispaania tants 4. gigue-soti hüppetants, süidi kiireim osa. Itaaalias nimetati süiti partitaks ja sellele polnud kindlat vormi. Klaviirimuusika-klaviirimuusika alusepanija oli Rooma Peetri kiriku organist G. Frescobaldi. Barokkmuusika Prantsusmaal 1570. aastast tegutses Pariisis haritlastering Academie de Poesie et de Musique ning kelle tegevuse tulemusena sündis õukonnaballett. 1650.ndatel lisandus tõsisele õukonnaballetile ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödialavastus. Kuulsaks tegi selle zanri Moliere ja Jean Baptiste Lully. Lully(1632-87) Alustas toapoisina, 1653 sai õukonna heliloojaks. 1672. asutas Kuningliku Muusikaakadeemia, millest kasvas Prantsuse Rahvusooper. 1673
käib kaasas tähenduste transformeerimine (H. Krull 31). Intertekstuaalne ruum:"Luule tähistatav viitab teistele diskursiivsetele tähistatavatele, nii et luule lausungis saavad loetavaks paljud teised diskursused. Nõnda luuakse luule tähistatava ümber keerukas tekstuaalne ruum, mille elemendid on hõlpsasti rakendatavad konkreetses luuletekstis. Nimetame seda edaspidi intertekstuaalseks ruumiks" (J. Kristeva. Poesie et negativite. Semeiotike. Editions du Seuil, Pariis. 1969, 194) Poeetikal ei ole võtit interteksti mõistmiseks, teoses teksti eristama on võimeline vaid semanalüüs, mis peaks vastama vähemalt kolmele tingimusele: - ta peab vaatlema kirjanduslikku lausungit ,,mitte kui punkti (püsiv tähendus), vaid kui tekstiliste tasandite lõikepunkti, kui erinevate kirja liikide -- kirjaniku, saaja (või tegelase), kirja,
käib kaasas tähenduste transformeerimine (H. Krull 31). Intertekstuaalne ruum:“Luule tähistatav viitab teistele diskursiivsetele tähistatavatele, nii et luule lausungis saavad loetavaks paljud teised diskursused. Nõnda luuakse luule tähistatava ümber keerukas tekstuaalne ruum, mille elemendid on hõlpsasti rakendatavad konkreetses luuletekstis. Nimetame seda edaspidi intertekstuaalseks ruumiks“ (J. Kristeva. Poesie et negativite. – Semeiotike. Editions du Seuil, Pariis. 1969, 194) Poeetikal ei ole võtit interteksti mõistmiseks, teoses teksti eristama on võimeline vaid semanalüüs, mis peaks vastama vähemalt kolmele tingimusele: - ta peab vaatlema kirjanduslikku lausungit „mitte kui punkti (püsiv tähendus), vaid kui tekstiliste tasandite lõikepunkti, kui erinevate kirja liikide — kirjaniku, saaja (või tegelase), kirja,
Ein gutes Auge gehört zum Handwerkszeug des Schriftstellers, ein Auge, gut genug, ihn auch Dinge sehen zu lassen, die in seinem optischen Bereich noch nicht aufgetaucht sind. Die Trümmerlyrik die restaurativen Züge Überzeitlichkeit der Aussage wie der Form, Zeit- und Weltferne Zunahme religiöser Züge und christlicher Motive Versenkung in die vermeintliche Über- und Außerweltlichkeit der Poesie z.B. Friedrich Georg Jünger, Hans Egon Holthusen, Ina Seidel einlösung eines poetischen Neuanfangs. z.B. W. Schnurre, G. Eich Peter Huch (3. April 1903 bis 30. April 1981): deutsche Lyriker, Hörspielautor und Redaktur Nelly Sachs (eigentlich Leonie Sachs; 10. Dezember 1891 bis 12. Mai 1970): jüdische-deutsche Schriftstellerin und Lyrikerin; Nobelpreis 1966 Paul Celan (,,Die Todesfuge") 23. November 1920 - 20. April 1970 ;einer der bedeutendsten Lyriker des 20.
annaabi.ee 
