3. Tualett- ja dusiruumides peavad seinad ning põrandad olema pestavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Seinad peavad olema kaetud niiskust mitteimava, mittetoksilise ja kergesti puhastatava materjaliga. 4. Klosetipotid paigaldatakse suletavate ustega kabiinidesse. 5. Tualettruumidesse on soovitatav paigaldada klosetipotte, pissuaare ja kätepesuvalamuid järgmiselt: vähemalt üks klosetipott 30 tütarlapsele, üks klosetipott 40 poeglapsele, üks pissuaar 40 poeglapsele ning üks kätepesuvalamu 30 õpilasele ja ühte kabiini klosetipoti kõrvale käsiduss. 6. Igal õpilasel peab olema võimalus pärast kehalise kasvatuse tundi vahetunni jooksul end võimlemissaali dusiruumis, pesuruumis või muus õpilastele pesemiseks ette nähtud ruumis puhtaks pesta. 7. Dusiruumides ei ole lubatud kasutada puidust põrandareste. Õpilaskodu ruumid 1
materjaliga. §5. Tualett- ja dusiruumid (3) Tualett- ja dusiruumides peavad seinad ning põrandad olema pestavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Seinad peavad olema kaetud niiskust mitteimava, mittetoksilise ja kergesti puhastatava materjaliga. (4) Klosetipotid paigaldatakse suletavate ustega kabiinidesse. (5) Tualettruumidesse on soovitatav paigaldada klosetipotte, pissuaare ja kätepesuvalamuid järgmiselt: vähemalt üks klosetipott 30 tütarlapsele, üks klosetipott 40 poeglapsele, üks pissuaar 40 poeglapsele ning üks kätepesuvalamu 30 õpilasele ja ühte kabiini klosetipoti kõrvale käsiduss. (6) Igal õpilasel peab olema võimalus pärast kehalise kasvatuse tundi vahetunni jooksul end võimlemissaali dusiruumis, pesuruumis või muus õpilastele pesemiseks ette nähtud ruumis puhtaks pesta. (7) Dusiruumides ei ole lubatud kasutada puidust põrandareste. §8. Ruumide veevarustus ja sisekliima
keele reeglitele. 2.1. Nimevaliku reguleerimise ajaloost Vanim eesnimede valikut reguleeriv demokraatlikult seaduslik kirjalik allikas on 1925. aastal 1. jaanuaril jõustunud Eesti Vabariigi Perekonnaseisu seadus. Selle seaduse üks paragrahv sätestab, et akti ei või kanda vastsündinu kohta nimesid, mis vastuolus heade kommetega või teisiti võivad tekitada avalikku pahameelt või on naeruväärsed; samuti ei või akti kanda vastsündinud poeglapsele nime, mis üldiselt tuntud tütarlapse nimena, ja vastsündinud tütarlapsele nime, mis üldiselt tuntud poeglapse nimena. [4] Nii Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadus kui Eesti NSV Abielu- ja Perekonnakoodeks, mis jõustus 1. jaanuaril 1970, ei ütle midagi selle kohta, milline lapse nimi olema peab, kuni ta olemas on. Viimatinimetatud seadus sätestab, et lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel, kokkuleppe puudumisel aga määrab lapsele
3.2.1.Isikunimekorraldus Eesti Vabariigis 1918-1940 Eesnime panekut reguleeriti Eesti Vabariigi perioodil 20. märtsil 1931. aasta perekonnaseisu seaduse kohta antud juhtnööride muudatuse §26 lõikes 4, mille järgi ei võinud lapse sünniakti kanda vastsündinu kohta nimesid, mis olid vastuolus heade kommetega; mis teisiti võisid tekitada avalikku pahameelt või olid naeruväärsed; samuti ei võinud akti kanda vastsündinud poeglapsele nime, mis üldiselt tuntud tütarlapse nimena, ja vastsündinud tütarlapsele nime, mis üldiselt tuntud poeglapse nimena. Nimede arv ei olnud piiratud. (Alender et al 2003: 15) 3.2.2. Isikunimekorraldus praegu Eesnimekasutust reguleerib perekonnaseaduse II osa 7. ptk §46. Eesnimevalik on piiratud vaid lg 3 sisuga, keelates lapsele panna eesnime, mis ei ole kooskõlas heade kommete ja tavadega, ning lõikega 4, mis lubab lapsele panna kuni kolm eesnime või ühe kahekordse
kodakondsuseta isikuist (nn halli passi omanikud) võisid perekonnanimed puududa. Eesnimed Eesnime panekut reguleeriti Eesti Vabariigi perioodil 20. märtsil 1931. a perekonnaseisu seaduse kohta antud juhtnööride muudatuse § 26 lg-s 4, mille järgi ei võinud lapse sünniakti kanda vastsündinu kohta nimesid, mis olid vastuolus heade kommetega; mis teisiti võisid tekitada avalikku pahameelt või olid naeruväärsed; samuti ei võinud akti kanda vastsündinud poeglapsele nime, mis üldiselt tuntud tütarlapse nimena, ja vastsündinud tütarlapsele nime, mis üldiselt tuntud poeglapse nimena. Nimede arv ei olnud piiratud. ,,Perekonnaseisuametniku käsiraamatus" (Teder 1939: 239) selgitatakse küll, et ,,nimede liiga suure arvu sissekandmisest akti tuleb perekonnaseisuametnikul ära ütelda sünniakti formulari vastava lahtri piiratuse pärast". Kuni 1. juulini 1926, mil hakkas kehtima perekonnaseisu seadus, oli võimalik
annaabi.ee 
