otsimisel. Küttimise ajal kasutavad hülged teatud tüüpi kajaloodi. Saagi jahtimise ajal on nina ja vurrud ujuva saagi tekitatud veeliikumise suhtes ülitundlikud. 1.2.3. Tiinus ja poegimine Suguküpsus saavutatakse: isastel 6-10 aastaselt, emastel 5-6 aastaselt. Innaaeg on varakevadel, vahetult peale poegimist. Isasloomad omavad sellel ajal kuni 7 emasloomaga haaremeid. Poegimisaeg jääb Läänemere piirkonnas märtsi, Suurbritannia ja Norra rannikul septembrisse. Tiinus kestab aasta. Pojad (tavaliselt üks) sünnivad veebruari lõpus märtsis merejääle. Viletsate jääolude korral sobivatele saartele, laidudele nt. Laevarahu, Innarahu jt. Hülgepiim on lehmapiimast 15-20 korda rasvasem ning sisaldab 3 korda enam valku. Kolmanda elunädala lõpus kaalub noor hüljes 10 asemel juba 50-60 kilo st. paar kilo päevas. Kolmanda
kergehitise, kuhu loomadel on võimalik varjuda niiske ilma ja tuulega. Kergehitise põrand kaetakse sügavallapanuga. Lammaste aastaringse väljapidamise puhul eelistavad lambad isegi kõige külmema pakasega välja viibida, sisetingimustesse tulevad nad vihmase ja tuulise ilmaga. Sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Varasematel aastatel on uttede poegimisajad Eestis langenud talvekuudele (detsember, jaanuar, veebruar). Selline poegimisaeg sobib rohkem lammaste pidamisel soojemates lautades. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima õhu loomulik ventilatsioon. Laed peavad olema soojustatud. Ka soojustatud lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Rühmasulu mõõtmed sõltuvad hoone suurusest. Ühes sulus soovitatakse pidada kuni 50 utte. Söödasõimed ja sulud ehitatakse nihutatavatena, et oleks tagatud kergem sõnniku väljaviimine
Puhitused – kui lambad söövad korraga palju liblikõielisterikast rohtu. Siseparasiitidega nakatumine. Lambalaudad. Eelistatakse külmlautasid. Külmlautade puhul on lammastele tagatud aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Lammaste aastaringse väljaspidamise puhul peab lammastele kindlustama kergehitise, kuhu loomadel on võimalik varjuda niiske ilma ja tuulega. Sõnnikut koristatakse 1 kord aastas. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Kui poegimisaeg talvekuudel, siis peetakse lambaid soojemates lautades. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Õhu loomulik ventilatsioon, laed soojustatud, valgustatus, restpõrandad. Optimaalseks on 60-75% relatiivset õhuniiskust. Lambaid peetakse rühmasulgudes, ühes sulus kuni 50 utte. Lammaste pidamisel peab olema tagatud pidev juurdepääs joogiveele ja söödasõimele. 35 cm pikkune söödafront.
tingitud vähest varieeruvust võrrel-des üldise varieeruvusega. 4. Kuidas hinnata statis-tiliste näitajate statistilist ühtsust (oluliste kõrvale-kaldumiste puudumist andmetes). Ei võimalda avada kogu arvandmetes sisalduvat infot. 5.Millise kriteeriumi abil hinna-takse faktorite olulisust disper.analüüsil. F-kriteer. 6.Piima tootmist isel. põhi-lised faktorid. 1)otseselt produktiivsust mõjut. tegu-rid (söötmise tase, ühe või teise tõu osakaal karjas, pidamistingimused, lehma-de poegimisaeg a- ta keskel); 2)piimatootmise tagapõhja üldised tootmistingimused (kogutoodang 1 ha põllumaa kohta); 3)tootmismaht (a-ta keskmine lehmade arv, pii-ma kogutoodang jne.); 4)spetsialiseerumise tase (loomakasv-se osakaal kogu ev-e müügimahus). 6a. Saagikust mõjut. tegurid. 1)otseselt saagikust mõjut. tegurid (mulla looduslik viljakus, väetamise tase, seemnete kvaliteet, tootmis-tehnoloogia, ilmastik); 2)te-ravilja tootmise tagapõhja e. üldisi tootmistingimusi isel
· Genotüüp ja tunnuste päritavus · Genotüüp ja keskkonna sobivus · Söödad ja söötmine · Pidamisviisid, lüpsmisviisid ja kordade arv · Lehmade vanus, söömus ja kasutusiga · Sigimisrütm · Laktatsiooni ja kinnisperioodi suhe · Poegimissessoon · tervis 45. Poegimissesoon ja piimatoodang. Talvise piimakoguse suurendamiseks on vaja suurendada lehmade poegimiste arvu alates oktoobrikuust arvestusega, et korduva poegimise korral võib poegimisaeg nihkuda kevadkuudele. Praegu on suurim poegimiste arv kevadel. Suvised poegimised on head kuna laktatsiooni kõrgperioodil on piisavalt karjamaarohtu. · Suuremad kontroll-lüpsid mai-august. · Suurema laktatsiooni piimatoodangu annavad lehmad, kes poegisid sügiskuudest kevadeni. · Sügiskuudel lüpsvate lehmade piimas, eriti laktatsiooni lõpus on kõrgem rasva- ja valgusisaldus. · Farmi majandamiseks sobib poegimiste ühtlane jagunemine kuudele.
Külmlautade kasutamise ja lammaste aastaringse väljaspidamise eelduseks on uttede kevadine poegimine, mis kindlustab tallede sündimised soojemal aastaajal (märts, aprill, mai), et vältida tallede sünnijärgset alajahtumist ning sellest tingitud tallede suuremat surevust. Traditsiooniliselt on uttede poegimisajad Eestis langenud talvekuudele (detsember, jaanuar, veebruar). Seda nimetatakse uttede talviseks poegimiseks. Selline poegimisaeg sobib rohkem lammaste pidamisel soojemates lautades. Lambaid peetakse lautades peetakse enamasti sügavallapanul ja tunduvalt vähem restpõrandatel. Sügavallapanuna kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas. Turbakord tuleb katta põhuga, et lammaste vill ei saastuks. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima loomulik ventilatsioon, kus on
annaabi.ee 
