suurteose. 3. Teos ei mahu hästi žanripiiridesse. Miks? Kunstiline omapära. „Faust“ ei mahu päriselt näidendi žanripiiridesse. Teose mahukus ja eriliti keeruline II osa – hoolimata selle klassikalisest jaotusest viide vaatusse – teevad teose lavastatavuse õige küsitavaks. Goethe teos on kirjutatud tragöödia vormis, kuigi ta ületab kaugelt teatrilava võimaluste piirid. Nii on küllap sobiv „Fausti“ vaadelda filosoofilis-dramaatilise poeemina. Varasemate luulevormis suurteoste enamikust erineb „Faust“ aga selle poolest, et autor on kogu teose vältel pannud vahelduma kõikvõimalikke värsivorme, rahvalaululistest ballaadinelikutest riimitud lühikese vabavärsini ja klassikalise heksameetrini. Ka sellel on oluline koht teose „mitmehäälsuses“. Arusaadavalt on seesugune luuleteos teistesse keeltesse raskesti tõlgitav. „Faust“ I osa. 1. Sõnasta 3 erinevat lähenemist kunstile, lähtudes „Eelmängust teatris“
Nii sai ta1940. aastal ka Bulmerincqi järeltulijaks. Kuid okupatsioonide tõttu usuteaduskonna sulgemisega samal suvel lõppes ka tema karjäär Tartu Ülikoolis. Küll veidi ebameeldiva, kuid tasustatava õppejõu töö kõrvalt jõudis Masing 1935. aastal välja anda ka oma esimese luuleraamatu "Neemed vihmade lahte". Raamat on leidlikult üles ehitatud üksikluuletusi ei ole tekstiosas lahutatud pealkirjadega nõnda võib raamatut lugeda terviktekstina, poeemina -,ent sisukorras antud pealkirjad jagavad luulekogu üksikluuletusteks. Hugo omapärane väljenduslaad tekitas ilmumisajal teatud nõutust ning ka erutust kriitikute seas, kellelt teos pigem teravat arvustust pälvis. Masing küll jätkas kirjutamist, kuid 1930ndatel aastatel temalt rohkem luuletusi ei ilmunud. Alates 1960ndatest aastatest avaldati Stockholmis, Torontos ning lõpuks ka Eestis mitu Masingu luulekogu. Seega jäi Masingu loomingu tegelik avastamine sõjajärgsesse aega
Klassiku saatus on teistmoodi: Masing sattus klassikuks kõige silmapaistva erandina autor, kes tahtis lahkneda nii teistest kui ka peavoolu kirjandusest. Erinevus on tema alusprintsiip. Uku Masingu raamatut ilmusid pool juhuslikus järjestuses, perioodidesse ei saa jaotada, need on läbisegi. Tema luulet avaldatakse Nõukogude ajal üks kord ajakirjas ,,Looming". ,,Neemed Vihmade lahte" (1935) ainus 1930ndatel ilmunud kogu, esindab religioosset luulet. Luulekogu võib lugeda poeemina, sest puuduvad üksikluuletusi lahutavad pealkirjad. Masingu luule kompositsioon, stiil ja värsitehnika on kõigi teiste arbujate omast erinev. Selles on selgelt modernistliku luule jooni, kujundlikkuses valitseb sümbolism, mis oma äärmiselt mitmekülgse kultuuritaustaga muutub ajuti raskepäraseks, haarates ereduse ja suurejoonelisusega. Hiljem on ilmunud ,,Dzunglilaulud" (Dzunglilinnud) (1965), ,,Udu Toonela jõelt" (1974),
Põdder (on tunda seda, et tahetakse realistlikult kujutada ning samas ka sentimentalismi, romantikat) või E. Aspe- pikemad proosatekstid. 20. saj paar esimest aastakümmet on Särgava ja Vilde looming väga olulised. Uudisjutt- novell Proosa aines ja muutunud tegelikkus hakkavad mõjutama 20. saj luulet, kaovad idüllilised maastikud, õhkamised kõige ilusa poole. Tulevad asemele talupoja argimured. Nt Jakob Tamm, Jakob Liiv. Selle perioodi lüürilise poeemina võib esile tuua Anna Haava- subjektiivne, märgatavalt intiimsem vaatepunkt. Ta armastusluule on väga isiklik. 80ndate lõpust alates vaieldakse realismi meetodi olemuse üle. Seda kritiseeriti ja teisalt ka toetati. Realism oli nende meelest kunstist väga kaugel. Elu sopaste külgede avalikkuse ette toomine. 1896 kui ilmub Vilde ,,Külmale maale", siis saab realism võidule. Kriitilise realismi põhilisteks tunnusteks on sotsiaalsete vastuolude jõuline kujutamine ning
Päris puhas kirjeldus siiski pole. Võiks meenutada ka laadi, milleni jõudis Rummo, tema on nurgelisem, selgemalt võtab seisukohti. Kaplinskil seisukohtadest hoidumine. Raamat mõjus tähelepanuäratavalt selles mõttes, et 70-80 oli traditsiooniline luule võimendunud ja tähtsamaks saanud 60ndatega. Hakatakse tajuma, et tuuakse nihe või muutus sisse. 1990 Hinge tagasitulek - See ei takerdu poliitika, vaid religioonifilosoofilise poeemina. Religioosne otsing poeemis on niivõrd näha, et NL Eestis ei saa seda avaldada. 1991 Tükk elatud elu - Jätkab laadi. 1996 Mitu suve ja kevadet. 1995 Jää ja Titanic 2000 Kirjutatud 2000 Silm. Hektor 2003 Isale 2005 Sõnad sõnatusse 2007 Seesama jõgi 2008 Teiselpool järve 2012 Taivahe heidet tsirk - valdavalt võrukeelne. Teadlikult ka tartukeelseid luuletusi. Lõunaeestluse ja juurte otsimine on uue sajandi teema. 2014 Jutte
annaabi.ee 
