TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Meiselrakis Õppeaines: Metallide kuumtöötlus Transporditeaduskond Õpperühm: AT-52 Üliõpilane: Märten Martis Kontrollis: A. Altmäe Tallinn 2005 Ülesanne Tuleb valmistada meiselrakis V=178,096cm3 ; toorik: 50x50x80mm (joonis 5) Operatsioonid 1.Alumise osa koonilisuse sepistamine pneumovasaraga. Toorik paigaldada pneumovasarale. Löökidega tuleb kujundada kooniline 4-kandiline varras. Tuleb jälgida mõõte, et saada õige pikkus, koonilisus ja läbimõõt. (joonis 1). Kuna varras venib pikemaks, siis tuleb üleliigne jupp maha lõigata. 2. Ülemise osa valmistamine. Varrest kinni hoides töödelda ülemist osa nii, et tekiksid astmed (joonis 2), alustades suuremast. Kui lõpupoole venib ülemine osa jälle liiga pikaks, tuleks lõigata liigne jupp maha. 3. Kumeruste tegemine.
labakäed on niisked, jahedad. Esinevad veresoonte toonuse ja läbilaskvuse häired. Valgete sõrmede sündroom esineb vibratsiooni korral sagedustel f= 25-150 Hz ja amplituudiga A= 100 mikronit. Kivilõhkumisvasar tekitab võnkumisi ~63 Hz, mootorsaag tühikäigul ~125 Hz, saagides ~33-50 Hz. Vibratsioontõbi tuleb ilmsiks juba 5-aastase töötamise järel üldvibratsiooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5 aasta pneumovasaraga töötada. Tundlikkuse vähenemine jäsemetel, krooniline nimmeristluunärvijuurte põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi, neurasteenia. Üldvibratsiooni puhul kaasnevad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine, peavalu jm), kahjustub kuulmisnärv. Vibratsiooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid, lülisammas.
pneumoseadmega. Sell meetodil lammutatakse kõiki kivi-,tellis- ja betoontarindeid. Kui lõhutavas osas ei ole sarruseid, võib lammutada kiilumisega. Kiilumisel puuritatakse lammutatavasse tarindisse teatud vahemike järel avad, millese pandud metallkiile pingutatades murtakse tarindit. Meetod sobib väga täpselt piiritletud objektile puutuseks on suur müratase. · Piikvasaraga lammutamine: Töötatakse käsivasara, suruõhu- või elektrilise pneumovasaraga. Suruõhuvasara eeliseks ontöö kiirus puuduseks aga kõrge müratase ja tolmu levimine ümbruskonda. Massivsete tarindidte lammutamiseks kasutatakse kaugjuhtimisega robotseadmeid ja ekskavaatori noole külge kinnitatavaid raskeid vasaraid. · Käsitsi lammutamine: Kui materjale kavatsetakse korduvkasutada, tuleb lammutada käsitsi. Puittarindite lammutamiseks on käsitöö ainuke kasutuskõlblik meetod. Olenevalt lammutaja
4 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused vibratsiooni korral sagedustel f=25-150Hz ja amplituudiga A=100mikronit.Kivilõhkumisvasar tekitab võnkumisi~63Hz, mootorsaag tühikäigul~125Hz,saagides~33-50Hz. Vibratsioonitõbi tuleb ilmsiks juba pärast5-aastast töötamist üldvibratsooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5aasta pneumovasaraga töötada.Jäsemete tundlikkuse vähenemine, krooniline nimmeristluu närvijuurde põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi,neurasteenia. 1.3 VIBRATSIOONITÕBI Vibratsioontõbi on Eestis praegu kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus ja moodustab kõigist kutsehaigustest umbes1/3. Peamiselt avastatakse seda endistel traktoristidel,ekskavaatorijuhtidel,kraanajuhtidel,läbindajadel,puurijatel kaevandustes. Vibratsiooniallikaks võivad olla metalli-ja puidutöötlemise pingid, pumbad,
Kohtvibratsioon põhjustab ,,suremistunnet" kätes (eriti öösel), valusid kätesülajäsemetes, käed kardavad külma, sõrmeotsad lähevad külmas valgeks, labakäed on niisked, jahedad. Esinevad veresoonte toonuse ja läbilaskvuse häired. Valgete sõrmede sündroom esineb vibratisooni korral sagedustel f= 25-150 Hz ja amplituudiga A= 100 mikronit. Vibratsioonitõbi tuleb ilmsiks juba 5-aastase töötamise järel üldvibratsiooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5 aasta pneumovasaraga töötada. Tundlikkuse vähenemise jäsemetel, krooniline nimmeristluu närvijuurte põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi, neuraasteenia. Üldvibratisooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse oragnismi piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid, lülisammas. VALGUSTUS Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustus.
stardiplatvorm, mille abil läbindusseade kaevesüvendisse lastakse, ja spetsiaalne Grundoscope "sihtimisseade". Teleskoopilise jalaga Grundoscope paigaldatakse stardiplatvormil asetseva läbindusseadme peale ning suunatakse sihtpunktis asuvasse süivendisse asetatud mõõteridvale. Läbindusseade hakkab liikuma teoreetilise joonega paralleelselt, jäädes sellest täpselt 2 m kaugusele. P (power) seeria läbindusseadmed on varustatud senisest vöimsama pneumovasaraga, mille diameeter on 130... 180 mm. Kontrollsüsteemi vastava hoova abil saab vasara tööreziimi kergesti muuta, nii et seadet pole vaja mõnele ootamatule tõkkele sattudes peatada või täielikult välja lülitada. Grundomati puhul kasutatakse kahetaktilist tööpöhimötet. Esimese takti ajal annab otsakus asuv kolb löögi peitli tagumise osa pihta, suunates edasi kogu otsakut. Edasiliikuv peitel surub kokku vedru; kolb lükkab otsaku esiosa peitli tekitatud süvendisse
annaabi.ee 
