Pinnasetemperatuur on väga madal, umbes -230˚C Atmosfäär Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre Kaaslased 1978. aastal avastati kaaslane Charon 2005. aastal avastati veel kaks väga väikest Pluuto kuud - Nix ja Hydra 2011. ja 2012. aastal avastati Kerberos ja Styx Charon Läbimõõt: 2300 km Vahe Pluutoga 19 600 km Tiirlemisperiood on 6,4 päeva, mis on sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma telje Kääbusplaneet Pluuto on kääbusplaneet Planeedist väiksem, kuid asteroididist suurem taevakeha Millel on ümmargune kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi Pluuto on kääbusplaneet 2006. aastast Kasutatud kirjandus ,,Mis on maailmaruumis’’ lk 122-123 ,,Tähistaevas’’ lk 97-101 http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://www.miksike
Maale, ning teeb ühe täistiiru ümber Pluuto kuue ja poole päevaga. Need taevakehad on täna oma lähedusele nii tugevas gravitatsioonilises ,,embuses", et on kogu aeg ühe ja sama küljega teineteise poole suunatud. Pluutolt vaadates püsib Charon näiliselt kogu aeg samas kohas. Hiljem avastas Hubble'i teleskoop veel kaks kuud, mis nimetati Nix'iks ja Hydraks. Kuid siis avastati võimsamate teleskoopide abil, et Pluutoga sarnaseid objekte on tema naabruskonnas rohkesti. Uued uuringud näitasid veel, et Pluuto orbiit on pikergune ja et Pluuto liigub kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest. Uus löök Pluutole tuli 2003. aastal, kui Kalifornia tehnikainstituut avastas Pluutost pisut suurema objekti Kuiperi vöös. Siis polnud enam mingit põhjust Pluutot planeediks pidada. Planeedid ja planeedisarnased taevakehad jagati kolme rühma:
Marss- kokku 2 kuud- Phobos, Deimos Jupiter- kokku 63 kuud- Io, Europa, Ganymedes, Callisto Saturn- kokku 62 kuud- Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan Uraan- kokku 27 kuud- Miranda, Ariel, Umbriel, Titania, Oberon Neptuun- kokku 13 kuud- Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Proteus, Triton, Nereid [9] Suurimad kuud võrrelduna Merkuuri ja Pluutoga[19] 7 Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, see on siis 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal.[10]
Ta avastas ka uued kuud. Neptuunil on kaheksa kuud. Triiton, kõige suurem neist, tiirleb kõigi teistega vastupidises suunas. Pluuto Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest: 2 310 miljonit km · Ligikaudne läbimõõt:2 284 km · Ööpäev:6 Maa päeva ja 6 tundi · Aasta pikkus: 248,5 Maa aastat · Kuude hulk:1 Pluutol on iga päev pime,sest Päike on liiga kaugel. Tema kahvatu kuu Charon paistab alati taevas,sest ta pöörleb koos Pluutoga nagu käest kinni hoidev tntsupartner. Pluuto ja Charon koos moodustavad kaksikplaneedi, mida eraldab ainult 20 000 km. Pluutol in väga õhuke lämmastikust, vingugaasist ja metaanist koosnev atmasfäär. Kui Pluuto on Päikesest kõige kaugemal, külmub selle atmosfäär ja katab pinna jääga. Pluutol on tähniline pind, mis koosneb tumedamatest ja heledamatest laikudest. Erinevused võivad olla tingitud tuulega liikuvast metaanilumest. Charon on Pluutost poole
Pinna peegeldus näitaja ( albeedo) on koguni 86% ehk pealelangevast valgusest peegeldatakse 86% tagasi. Sarnase albeedoga klassi kuuluvad vaid Saturni kuu Enceladus. Erisel kuu nimega Dysnomia. Hubble´i kosmoseteleskoop on mõõtnud taevakeha diameetriks 2400km. Haumea on päikesesüsteemi viies kääbusplaneet, mis avastati 2005. aastal 2003. aastal tehtud fotode analüüsil ja seni tuntud vaid koodi 2003 EL61 järgi. Haumea on munakujuline taevakeha, mille mõõtmed on Pluutoga võrreldavad. Selle piklik kuju võib astronoomide arvates tulla kiirest pöörlemisest, mille põhjustas miljardite aastate tagune kokkupõrge mõne teise objektiga. Haume tiirleb Päikese ümber Neptuunist natuke kaugemal ja tema ümber tiirlevad ka kaks kuud Hi´iaka ja Namaka. Haumea KÄÄBUSPLANEEDID PÄIKESESÜSTEEM UNIVERSUM Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kohalik_Galaktikar%C3%BChm http://et.wikipedia.org/wiki/Valgusaasta
keeriseid. Lisaks on Neptuunil omadus kiirata rohkem päikeseenergiat kui seda neeldub. 3. MIS SAI PLUUTOST? Enamik täna elavaid inimesi on saanud täiskasvanuks teadmisega, et meie Päikesesüsteemis on siiski üheksa planeeti. Lisaks eelkirjeldatud planeetidele kuulus sinna ka mõõtmetelt kõige pisem planeet nimega Pluuto. Nüüdseks on ta hiidplaneetide nimekirjast kustutatud, kuid miks? Tegelikult on Pluutoga olnud probleeme juba alates tema avastamisest 1930. aastal. Juba siis teadsid astronoomid, et temas on midagi justkui paigast ära. Alustuseks oli ta teistest planeetidest palju väiksem, siis oli ta kokku pandud jääst ja mitte gaasist või kivimitest. Orbiit on tal tugevalt elliptiline ning märgatavalt kaldu teiste planeetide orbiitide suhtes. 20. sajandi viimastel ja 21. sajandi esimestel aastatel hakkasid astronoomid avastama
Saturn-Vertex/Anti-Vertex kohtumine autoriteetidega või kauaoodatud vastutuse saamine. Kolm välist planeeti (Uraan, Neptuun ja Pluuto) kuuluvad üldiselt rohkem kollektiivsuse kui individuaalsuse juurde. Eriti koos transiitidega on neil põlvkondlik mõju. Näiteks sünni-Neptuun, mis saab konjuktsiooni mööduvalt Pluutolt mõjutab kõiki, kes sünnivad 12-kuulise perioodi jooksul. Kõigil võib olla transiit, kuid vähesed tunnetavad seda. Isegi Marsi transiit, mis on kvadraadis sünni-Pluutoga mõjutab sinu põlvkonda. Jälgi kuidas see energia väljendub moes, õhtustes uudistes või ajalehtedes, aga ära otsi selle mõju inimese kaardist, välja arvatud juhul kui see inimene on maailmakuulus moelooja või poliitik jne. Siiski, kui välised planeedid moodustavad suhteid sisemiste sünniplaneetidega, siis nad kõik esitavad teatud määral väljakutse Saturni struktuuridele, mis on inimese elus selles valdkonnas.
Pallas, Hygiea jpt. Pluuto orbiit on väga välja venitatud, ulatudes kohati Päikesele lähemale kui Neptuuni oma. Pluutol on vähemalt 3 kaaslast – suurim neist on Charon, olles oma „planeedi“ suhtes suhteliselt suurim kaaslane Päikesesüsteemis. Pluuto on esimene suurem objekt Päikesesüsteemi ümbritsevas Kuiperi vöös (ka Neptunitagused objektid TNO – inglise keeles Trans Neptunian Object), mis koosneb paljudest Pluutoga võrreldavatest ja veelgi väiksematest objektidest. Komeedid on äärmiselt väljavenitatud orbiidiga väga väikeste mõõtudega väikekehad nn sabatähed. Kokku on komeete loetletud Päikesesüsteemis umbes 4200 tükki. Komeet koosneb tuumast, mis koosneb peamiselt jääst ja kividest, koomast, tuuma ümbritsev aurustunud veest ja tolmust väga hõre „atmosfäär“ ning sabast veelgi hõredam jääkristallidest ja tolmust moodustis. Komeedi saba on Päikese valguse poolt
ndaks planeediks, alates sellest kääbusplaneediks ehk plutoidiks. Pluuto orbiit on väga välja venitatud, ulatudes kohati Päikesele lähemale kui Neptuuni oma. Pluutol on vähemalt 3 kaaslast – suurim neist on Charon, olles oma „planeedi“ suhtes suhteliselt suurim kaaslane Päikesesüsteemis. Pluuto on esimene suurem objekt Päikesesüsteemi ümbritsevas Kuiperi vöös (ka Neptunitagused objektid TNO – inglise keeles Trans Neptunian Object), mis koosneb paljudest Pluutoga võrreldavatest ja veelgi väiksematest objektidest. 8.4. KOMEEDID Komeedid on äärmiselt väljavenitatud orbiidiga väga väikeste mõõtudega väikekehad nn sabatähed. Kokku on komeete loetletud Päikesesüsteemis umbes 4200 tükki. Komeet koosneb tuumast, mis koosneb peamiselt jääst ja kividest, koomast, tuuma ümbritsev aurustunud veest ja tolmust väga hõre „atmosfäär“ ning sabast veelgi hõredam jääkristallidest ja tolmust moodustis
annaabi.ee 
