nulltolerants täisleppimatus; sallimatus kellegi suhtes või millegi suhtes OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ombudsman sõltumatu lepitaja, kes lahendab kodanike kaebusi riigiametnike ja riigiasutuste peale, Eestis on selleks õiguskantsler partokraatia ühe partei ainuvõim riigis peadirektoraat Euroopa Komisjoni juhtiv täitevvõimu struktuurne allüksus pluralism erisuguste arvamuste, vaadete, ideede, ühenduste olemasolu ühiskonnas plutokraatia rikaste võim, rahameeste valitsus poliitiline kultuur poliitika ja võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks poliitiline sotsialiseerumine õppimisprotsess, mille käigus omandatakse ühiskonna väärtused ja käitumistavad ning teadmised riigi toimimise kohta politseiriik riigivalitsemise viis, milles tähtsustakse ametkondade huve ja eiratakse rahva enamuse tahet
(Plotnik 2008). Ehkki eliit kujuneb välja igas arengustaadiumis ühiskonnas, on tänasel päeval valdav kapitalistlik-liberalistlik maailmavaade, mis toob kaasa selle, et teatud vahendid on kogunenud kindla grupi kätte, keda võib nimetada ka eliidiks. Eliit, funktsioneerides avalikul väljal ehk turul, napsab siiski ise kõige suurema ampsu ja kasumi ning kuritarvitab paljude arvates nõnda oma võimu ja õigusi. Mosca järgi on plutokraatia eliidi suurim võim ja pahe (Hartmann 2007). Eliidile on ette heidetud, et nad koondavad enamuse maailma rikkustest enda kätte. Ehkki kohati näib tõepoolest kehtivat reegel, mille alusel rikkad saavad aina rikkamaks ning vaesed jäävad aina vaesemaks, räägitakse tänasel päeval üha vähem nendest eliidi hulka kuuluvatest isikutest, kes on teada-tuntud üle terve maailma ning kes iga-aastaselt suurema osa oma teenitud tulust näiteks heategevuseks annetavad (nt Bill Gates).
2 3.tootjad - domineeriv hingejagu ihalev, hoolitsevad riigi aineliste elutarvete eest. Igasse klassi kuuluv inimene peab püsima oma kohal ja täitma talle omaseid ülesandeid - nii säilib õiglus riigis. 4.Riigikorraldused: tema kirjeldatud ideaalriik (tarkus) aristokraatia (vaprus) timokraatia (sõjaväelise valitsusega, nö II klass on võtnud võimu) plutokraatia (valitseb rikas vähemus, väga suur kihistumine) demokraatia (valitseb lihtrahvas, põhiline väärtus vabadus) türannia (ühe inimese hirmuvalitsus) ARISTOTELES 1.Käsitlus mõistusliku kõne ja oleva vahekorrast: Mõistuslik kõne- ta uuris meie keelt ja eristas kaht tüüpi keelelist tegevust. 1.) Mis toob esile kõnelejat, st. kui midagi küsitakse, tuuakse ennast esile. N: Mis kell on? Toob kõnelejat esile, kuna too ei tea mis kell on. 2
Reformis kaalu-, mõõdu- ja rahasüsteemi, keelas teravilja väljaveo, kehtestas vaba pärandamisõiguse, jaotas kodanikud omandi järgi (algul arvestati ainult maaomandit, hiljem iga-aastast viljasaaki). 4 varanduslikku klassi. Peagi hakati maksustamisel arvestama ka rahalisi sissetulekuid. Kodanike õigused ja kohustused jaotas Solon põhimõttel, et varakail isikuil on küll suuremad poliitilised õigused, kuid neil oli ka rohkem kohustusi (timokraatia üks modifikatsioon, tänapäevane plutokraatia). Soloni reformid nõrgestasid sugukondlikku aristokraatiat ning edendasid Ateena majandust ning poliitikat, vabastades tee orjandusliku demokraatia arengule. Soloni ideaaliks oli ühiskonnakord, kus ei tunta äärmist vaesust, kuid ei ole ka üleliigset rikkust. Soloni arvates pidi riik majandusellu vahele segama, seda reguleerima ning kontrollima eraisikute tehinguid. Solonile omistatakse näiteks niisugune seadus: lapsed ei ole kohustatud andma ülalpidamist oma vanematele, kui
Despootia on valitsusvorm, mille puhul üksainus autoriteet – kas üksikisik või omavahel seotud rühm inimesi – omab riigis absoluutset poliitilist võimu. Diktatuur tähendab tänapäeval sellist valitsemise vormi, mille juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Türann on valitseja, kes kasutab hirmu oma ainuvalitsemise abinõuna. Plutokraatia ehk timokraatia ehk rikaste valitsus on valitsemisvorm, kus otsustamine on tsentraliseeritud ning otsustusõigus on vaid riigi rikastel kodanikel. Teokraatia on valitsemisvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või jumala asemikuks maa peal. Tänapäeval on teokraatia kehtiv riigivalitsemise vorm ainult Vatikanis, mida juhib paavst. Varem on teokraatia olnud näiteks Tiibetis 17. sajandist kuni 1959. aastani.
annaabi.ee 
