ja tagasi - omab tendentsi vähendada sidet poorse aktiivaine ja pliisõrestiku vahel. Iga kord, kui aku tühjeneb/laetakse, tuleb väike osa aktiivainest pliisõrestikust lahti, kuni purgi põhja pudenemiseni välja, mis vähendab sellega aku mahtuvust. See on normaalne vananemisprotsess, mis lõpuks viib aku mahtuvuse täieliku kadumiseni. Sulfateerumine valge pliisulfaadi moodustumine plaatidel aku tühjenemise käigus. Alguses on pliisulfaat pehme ja koheva struktuuriga, mis muutub kergelt tagasi aktiivaineks normaalse laadimise käigus. HAPPEAKUDE VANANEMISNÄHTUSED Ülelaadimine rohke gaaside (H2 ja ka O2) eraldumine vee hüdrolüüsi tõttu. Tavalaadimisel O2 ei eraldu. Gaaside eraldumine viib vee kadumisele elektrolüüdist, selle taseme alanemisele. Kui dest. vett ei lisata õigeaegselt viib see plaatide kuivamisele. Geel ja AGM tüüpi akud on eriti tundlikud ülelaadimisest põhjustatud plaatide ärakuivamisele
Pb(II)-ühendid on tavalisemad ja stabiilsemad, Pb(IV)-ühendid on tugevad oksüdeerijad. Tavalisemad laboris kasutatavad pliisoolad, mis lahustuvad hästi vees, on järgmised: Pb(NO3)2 plii(II)nitraat, värvitu kristallaine. Pb(CH3COO)2*3H2O pliietanaat ehk –atsetaat, rahvapäraselt “pliisuhkur”. Plii lahustuvad ühendid on mürgised ja magusa maitsega. Teised Pb(II)-ühendid on peamiselt vees lahustumatud valged tahked ained, neist tuntumad pliikloriid PbCl2, pliisulfaat PbSO4, pliijodiid PbI2 (kollane). Pliisulfiid PbS (hõbehall või must) on pooljuht, pliiasiid Pb(N3)2 plahvatab põrutusel, on üks põhiühendeid detonaatorite valmistamisel. Pliikromaat PbCrO4 on oranžkollane tahkis (värvipigment). Pb(IV)-ühenditest on olulisemad Pb(SO4)2 plii(IV)sulfaat ja Pb(CH3COO)4 plii(IV)etanaat, neid saadakse hapestatud lahuste elektrolüüsil. Metallorgaaniline ühend Pb(C2H5)4
tekib pliidioksiid PbO2 ja miinusplaatidesse urbne plii Pb. Töövedelikuks on elektrolüüt. Elektrolüüdina kasutatakse väävelhappe ja destilleeritud vee lahust. Aku töötamist võib keemilise protsessi alusel kirjeldada järgmiselt: Aku tühjenemisel muutub aktiivmass H2SO4 toimel pliisulfaadiks, väävelhappejääk SO4 ühineb aktiivmassiga, eraldub vesi H2O. seega tühjenemisel elektrolüüdi tihedus väheneb (läheneb 1-le, vee tihedusele). Aku laadimisel muutub pliisulfaat PbSO4 positiivsetel plaatidel uuesti pliioksiidiks PbO2 ja negatiivsetel urbseks pliiks Pb, happejääk SO4 ühineb veega H2O. Laadimisel tekib H2SO4, järelikult elektrolüüdi tihedus suureneb. Kui nüüd laadimist jätkata, algab vee elektrolüüs, vesi laguneb vesinikuks ja hapnikuks. Akude rikked 1. Plaatide sulfateerumine Sulfateerumisel kattuvad plaadid jämedate pliisulfaadi kristallidega. Pliisulfaat juhib halvasti voolu ja takistab elektrolüüdi pääsu aktiivaine pooridesse.
Tsingioksiidid 5 Vesinikufluoriid ja fluorhappesoolad 0,5 Mangaaniühendid 0,3 Pliiühendid (pliisulfaat välja arvatud) 0,01 Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid on määratletud Vabariigi Valitsuse määrusega nr.293 (18.sept.2001a.) Värviliste metallide, messingi ja plii jootmisel/keevitamisel on soovitav kanda respiraatorit. Jootekolviga ja elektriliste jootetangidega töötamisel:
Lämmastikuoksiid 5 Tsingioksiidid 5 Vesinikufluoriid ja fluorhappesoolad 0,5 Mangaaniühendid 0,3 Pliiühendid (pliisulfaat välja arvatud) 0,01 Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid on määratletud Vabariigi Valitsuse määrusega nr.293 (18.sept.2001a.) Värviliste metallide, messingi ja plii jootmisel/keevitamisel on soovitav kanda respiraatorit. Jootekolviga ja elektriliste jootetangidega töötamisel: 1)Jootetööde tegemiseks ettenähtud ruumil peab olema üldine ventilatsioon, mis kaitseb töötajaid jootmisel eralduvate kahjulike aurude
elektrone, mis mööda juhet liiguvad vaskelektroodile, kus vaskioonid liidavad elektrone. Galvaanielemente kasut patareide ja akude valmistamisel. Akut saab elektriga laadida, mille jal toimuv keemiline reaktsioon on aku tühjenemise pöördreakts. Auto akudena kasut peamiselt pliiakusid, kus aku tühjenemisel tekib pliist ja pliioksiidist pliisulfaat ning laadimisel laguneb viimane taas algkomponentideks. Elektrolüüdina kasut konsentr väävelhapet. Kütuseelement- elektroodidele antakse pidevalt kütust juurde. Lihtsaim vesinik- hapnik element, kus vesiniku oksüdeerumisel eraldunud energia muudetakse elektrienergiaks. On loodussõbralik, kuna ainsa saadusena tekib puhas vesi. 59. Elektrolüüs. Elektrolüüsiks nim keemilist reaktsiooni elektrivoolu toimel. Läbiviimiseks paigutatakse
Akusse salvestatud energiat tarbitakse veel mootori käivitamise ajal ja siis, kui generaatori klemmipinge mingil põhjusel on aku omast väiksem. Akusse saab salvestada teatud kindla koguse elektrienergiat, mille hulk sõltub aku elemendi plaatide tehnilisest seisukorrast ja pindalast. Kui aku kasutuse käigus plaadid kattuvad pliisulfaadiga ja elektrolüüdi tihedus väheneb, toimub aku tühjenemine. Laadimise ajal pliisulfaat laguneb ja sulfaatioon läheb elektrolüüti tagasi, tihedus elektrolüüdil suureneb. Laetud akus elektrolüüdi tihedus on 1280 kg/m³. Tiheduse mõõtmise järgi saab otsustada aku laetust. Täislaetud kuueelemendilisel aku klemmipinge on 12,6 V. Kui klemmipinge alaneb 12 Vni on aku juba pooltühi. Kasutatakse vedela elektrolüüdiga ja geelelektrolüüdiga akusid. Geelelektrolüüdiga akud on töökindlamad, kuna elektrolüüdist ei saa vesi aurustuda
annaabi.ee 
