Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks. Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend. Ta on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mille sulamistemperatuur on -192 kraadi ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks. Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Osoonikiht ehk osonosfäär asub 10 -50 km kõrgusel maapinnast. Osoon tekib seal tänu sellele, et valguse toimel dihapniku molekulid lagunevad hapniku aatomiteks. Kui need aatomid põrkuvad hapniku molekulidega, tekivad osooni ehk trihapniku molekulid, mis loovutanud energialiia ja stabiliseeruvad
Pb O + 2H SO + Pb Pb SO + 2H O + Pb SO 2 2 4 4 2 4 (aku laetud) (aku tühi) Aku tühjenemisel pliioksiid Pb ( + ) O 2 muutub pliisulfaadiks Pb ( + ) SO 4 , aga puhas plii Pb ( -) oksüdeerub pliisulfaadiks Pb ( -) SO 4 . Selles reaktsioonis kulutatakse väävelhapet ja tekib vesi ning elektrolüüdi tihedus väheneb. Laadimisel toimub vastupidine protsess: Pb ( + ) SO 4 muutub Pb ( + ) O 2 , Pb ( -) SO 4 muutub metalliliseks pliiks Pb. Selle reaktsiooni käigus kulutatakse vett ja tekib väävelhape ning elektrolüüdi tihedus kasvab. Keskmine tööpinge akuelemendil on 2 V, laadimisel kasvab see 2,7...2,8V. Tühjenemisel langeb pinge 1,7 V-ni. Happeakude isetühjenemine moodustab 1..
Sellist ravi tehakse näiteks gangreeni korral. Osoon ja osoonikiht Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend. Ta on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mille sulamistemperatuur on -192 kraadi ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks. Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Sissehingamisel ärritab ta limaskesti. Looduses tekib osooni välgu toimel ja mõningate taimede elutegevuse kõrvalproduktina (näiteks männivaigu ja teatud merevetikate oksüdatsioonil). Väikeses kontsentratsioonis annab osoon õhule iseloomuliku "värske" lõhna, mida võib tunda männimetsas või peale
Osoon ja osoonikiht Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend. Ta on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mille sulamistemperatuur on -192 kraadi ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks. Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Sissehingamisel ärritab ta limaskesti. Kuna osoon on mürgine ka mikroobidele, kasutatakse teda desinfitseerimiseks ja joogivee puhastamiseks. Osoneeritud joogivesi on sinaka tooniga ja klooritud veest palju maitsvam. Veel kasutatakse
Osoon ja osoonikiht Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend. Ta on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mille sulamistemperatuur on -192 kraadi ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks. Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Sissehingamisel ärritab ta limaskesti. Kuna osoon on mürgine ka mikroobidele, kasutatakse teda desinfitseerimiseks ja joogivee puhastamiseks. Osoneeritud joogivesi on sinaka tooniga ja klooritud veest palju maitsvam. Veel kasutatakse osooni kliimaseadmetes ja
Second level Third level Fourth level Fifth level HAPPEAKUDE VANANEMISNÄHTUSED Aktiivaine allapudenemine, nn. voolamine (i.k. shedding) keemiline protsess, kus laadimise-tühjenemise käigus poorne plii ja pliidioksiid muutuvad pliisulfaadiks ja tagasi - omab tendentsi vähendada sidet poorse aktiivaine ja pliisõrestiku vahel. Iga kord, kui aku tühjeneb/laetakse, tuleb väike osa aktiivainest pliisõrestikust lahti, kuni purgi põhja pudenemiseni välja, mis vähendab sellega aku mahtuvust. See on normaalne vananemisprotsess, mis lõpuks viib aku mahtuvuse täieliku kadumiseni. Sulfateerumine valge pliisulfaadi moodustumine plaatidel aku tühjenemise käigus
klaasvilla kiht. Valmistamisel täidetakse restisilmad täiteainega, mis koosneb vastavalt pliist ja pliioksiidist. Töötlemise (formeerimise) tulemusena saadakse urbne aktiivaine. Laetud plussplaatidesse tekib pliidioksiid PbO2 ja miinusplaatidesse urbne plii Pb. Töövedelikuks on elektrolüüt. Elektrolüüdina kasutatakse väävelhappe ja destilleeritud vee lahust. Aku töötamist võib keemilise protsessi alusel kirjeldada järgmiselt: Aku tühjenemisel muutub aktiivmass H2SO4 toimel pliisulfaadiks, väävelhappejääk SO4 ühineb aktiivmassiga, eraldub vesi H2O. seega tühjenemisel elektrolüüdi tihedus väheneb (läheneb 1-le, vee tihedusele). Aku laadimisel muutub pliisulfaat PbSO4 positiivsetel plaatidel uuesti pliioksiidiks PbO2 ja negatiivsetel urbseks pliiks Pb, happejääk SO4 ühineb veega H2O. Laadimisel tekib H2SO4, järelikult elektrolüüdi tihedus suureneb. Kui nüüd laadimist jätkata, algab vee elektrolüüs, vesi laguneb vesinikuks ja hapnikuks. Akude rikked 1
parameetrid Juhul, kui aku on ühendatud voolutarvitiga kulgeb vool vastupidises suunas ja aku tühjeneb: Laetud Tühi PbO2 + 2H2SO4 + Pb PbSO4 + 2H2O + PbSO4 Plussplaat elektrolüüt miinusplaat plussplaat elektrolüüt miinusplaat Aku tühjenemisel plaadid suurenevad, sest plii või pliidioksiid reageerivad väävelhappega ja muutuvad pliisulfaadiks Parameetrid · Nimipinge, V 12 V käivituspliiakudel · Nimimahutavus, so elektrilaengu hulk, mida võib saada täiesti laetud akust teatud tühjendusviisi järgi · Mahutavust (C) mõõdetakse Ah (1Ah = 3600 kuloniga) · Tingimused: 20 h (25 ± 2)0C ja el = 1,28 Mg/m3 (1280 kg/m3)
tagajärjel välisahelas kulgevad suürialult vabad elektro- nid ja siseahelas (plaatide vahel) -- ipifiid. Seejuures posi- iiivsete ja negatiivsete plaatide iseiiji|rielised aktiivained muutuvad mõlemad pliisulfaadiks |PJ3§|)4). Aku tühjenemise^ mis on lubatiHi ;|:uni elemendi pin- geni 1,7 Vf väheneb ka elektrolüüdi! tihedus kuni 1,12 . . . .., t, 14 g/cm3, sest reaktsiooni käigul väävelhappe hulk väheneb, vee hulk aga suureneb,
annaabi.ee 
