baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki, elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Põllumajandus Hispaania ainus suurem lauskmaa asub Andaluusias, Lõuna-Hispaanias. Madrid on Euroopa kõige kõrgem pealinn. Hispaania rannikul leiab rohkem kui 2000 randa, mis meelitavad Hispaaniassse miljoneid turiste. Riigi tähtsamaks sissetuleku allikaks ongi turistid. Tänu sobivale kliimale ja pinnamoele on Hispaanias kõrgelt arenenud ja viljakas põllumajandus.
Teised usulahud on riigis väga vähe levinud. · Hispaania loodusvarad ( loodustingimused ) Maavarade poolest on hispaania eriti rikas metallimaakidest. Seal leidub kivisütt, rauamaaki, tsihimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki ja elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania on tõõstuse- ja põllumajanduse maa. Oma tarbeks kasvatatakse suhkrupeeti, tsitruselisi puuvilju, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga ainsana Euroopas. Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses tsitruselised puuviljad, oliiviõli, viinamarjad, köögivili. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja. Põhiliselt nisu, otra, maisi ja ka riisi. · Kliima
seal ligi 2 miljonit sõiduautot aastas. Tänapäeva Hispaania majandus on nii stabiilne, et välisfirmad söandavad sinna igal aastal miljardeid dollareid paigutada, asutades uusi tehaseid ja ostes üles vanade firmade aktsiaid. Kuna Hispaania on maavarade, eriti metallimaakide poolest rikas, kaevandatakse seda Hispaanias palju. Leidub kivisütt (sealhulgas antratsiiti) ja liginiiti, rauamaaki, püriiti, tsingimaaki, vasemaaki, uraanimaaki, tinamaaki, pliimaaki ning kinaveri. Salvador Dali muuseum Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech on sündinud 11. mail 1904.aastal Figueres ning surnud 23.jaanuaril 1989.aastal. Ta oli hispaania maalikunstnik, 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Salvador sündis keskklassist advokaadi ja notari Salvador Dalí i Cusí ning katoliiklasest ema Felipa Domenechi Dali peres. 1919. aastal, 15-aastasena asutas Dalí koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust, nagu
väga tõhus. Puitu kasutatakse mitmeti ja raiutud metsa asemele istutatakse uus. Puiduvarud rahuldavad vajaduse suurelt. Kanada küll ekspordib puidu tooteid, aga nende kogus ei ole märkimisväärne, kui siis ainult paberi toodang. Keskkonnaprobleemiks on USA põhjaosa tööstuspiirkondadest tulevad happevihmad, mis kahjustavad metsi. TÖÖSTUSMAJANDUS: Kanadas leidub hõbedamaaki, niklimaaki, uraani, vasemaaki, kulda, rauamaaki, plaatinat, titaanimaaki, tsingimaaki, pliimaaki, volframimaaki, kaalisoolasid, kivisütt, polümetallilisi maake, naftat ja maagaasi. Tööstusharudest on esindatud toiduainetööstus, masinaehitus ja metallitööstus, keemiatööstus, naftatööstus, kergetööstus, värviline metallurgia, metsa- ja puidutööstus, paberitööstus, lennuki- ja kosmosetööstus, elektrotehnikatööstus, alumiiniumitööstus, must metallurgia, kalatööstus ja laevaehitus.
tiitli" (A. Tarand). 9) Uurib koos akadeemik K.E. v Baeriga Võru järvede kalu. 10) Avastab Setumaa rahvalaulurikkused, kirjutab üles laule ja kirjeldab laulikuid. Taotleb ÕESilt Märt Mohnile raha setudelt laulude kogumiseks. 11) Avaldab esmakordselt eestikeelses kirjanduses Kuu kaardi ja ,,tolle aja kohta küllaltki süstemaatilise ja tõsise astronoomiaalase kirjutise" (Ch. Villmann). 12) Teeb argumenteeritud ettepaneku uurida pliimaaki (galeniiti) ja arendada kodumaist mäetööstust. 13) Jagab talurahvale nõuandeid ja õpetusi, kuidas majapidamist uuema aja teadmistele toetudes tulusamaks muuta, ,,esiletõstmist väärib esimene õpetus soodest, sookultuurist ja kultuurrohumaa rajamisest" (J. Kuum). 14) Peab oluliseks Aleksandrikooli asutamist eestikeelse koolihariduse edendamiseks. Asutab oma testamendis stipendiumi ühele Aleksandrikooli õpilasele. 20
· Plaza de España · Maria Luisa park · Sevilla Kunstimuuseum · Sevilla Ülikool Hispaania maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: · Kivisütt · Rauamaaki · Tsingimaaki · Pruunsütt · Kaalisoola · Tinamaaki · Volfamimaaki · Püriiti · Vasemaaki · Pliimaaki · Uraanimaaki · Elavhõbedat Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania majandus Hispaanias on olnud aastate jooksul väga kõrge tööpuudus, tänu püsivale majandustõusule õnnestus Hispaanial saada tööpuudus mõneks ajaks alla 10% piiri. Praeguse majanduskriisiga on tööpuudus hüppeliselt tõusnud ning 2010.aasta algul oli tööpuudus juba 20%. Tööjõukulud on Hispaanias madalamad kui EL keskmised näitajad. 2010
Keskmine temp. on 19oC ja aastas sajab 500-1000 mm. Jõgedevõrk on võrdlemisi tihe, jõed on enamasti lühikesed. Pikim jõgi on 625 km pikkune Po. Itaalia 1500 järvest paiknevad enamik Alpides ja selle eelmäestikes. Seal asuvad ka suuremad järved Garda ja Laggo Maggiore. Mullastik ja taimkate on kõrgvööndilised. 23% Itaalia territooriumist katab mets. Maavarades leidub Itaalias pruunsütt, maagaasi, naftat, kinaveri, molübdeeni-, tsingi- ja pliimaaki, väävlit ja looduslikke ehitusmaterjale (kuulus on Carrara marmor). Itaalia on arenenud majandusega riik. Itaaliale on eriomane kõrgelt arenenud Põhja- ja mahajäänud Lõuna-Itaalia suur erinevus. Energiat toodetakse 82% soojus- ja 16% hüdroelektrijaamades. Toodetakse naftat ja maagaasi. Viimane tuumajaam suleti 1987.a. Tähtsamad tööstusharud on masina-, metalli-, ning keemia- ja toiduainetööstus. 2004.a. toodeti 28,4 mln tonni terast
annaabi.ee 
