Dinosauruste aeg algas 200 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. Teadlased võivad ainult oletada, millised saurused välja nägid, mida nad sõid, kuidas nad täpselt elasid ja miks nad Maa pealt kadusid. Maismaal elanud loomadest olid dinosaurused kõige suuremad. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesi roomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Saurused: TRITSEERATOPS Tritseeratopsi nimi on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest treis - kolm, keras - sarv, opsis - välimus ehk lühidalt kolmsarv. Ja sarved olid tal tõepoolest võimsad: kaks suuremat kolju lael, silmade kohal ning üks väiksem ninamikul. Muuseas, isegi nina oli
Ürgsisalikud, kellest põlvnesid krokodillilised ja dinosaurused, mitmekesistusid kiiresti. Väga kuivades tingimustes tõrjusid nad välja ellu jäänud soojaverelised imetajalaadsed loomsisalikud. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) Arenesid uued roomajad, kes kõndisid maismaal, ujusid vees ja lendasid taevalaotustes. Ilmusid ürgkrokodillid ja merekilpkonnad.( Allaby, M. 2009) Varasemad sisaluimsed (plesiosaurused), kalasisalikulised (ihtüosaurused) ja valesisalikulised (notosaurused) arenesid edasi ning nende jäsemed hakkasid üha enam sarnanema loibadega. Samas mõned imetajalaadsed roomajad elasid üle Permi ja suutsid laialdaselt levida ning Triiase ajastu lõpuks kujunesid esimesed tõelised imetajad, aga siiski jäid nad väikesteks ja tähtsusetuks kuni Mesosoikumi lõpuni. Juba Kesk – Triias surusid dinosaurused enamiku teistest suurematest roomajatest kõrvale. Paljud varasematest
kuid tal oli pikk saba ja tiibade otsas paiknesid küünised, nokk puudus, seevastu olid tal aga hambad! Juura ajastust on pärit rohkesti kivi- ja pruunsütt, põlevkivi, naftat jne. Kriidiajastu oli 136-65 miljonit aastat tagasi. Kriidiajastu esimesel poolel oli hiidroomajate sauruste õitseaeg, meredes elas tollal kuni 14 meetri pikkune mososaurus, kes ujus väga kiiresti, terve kehaga loogeldes, nendega koos elasid lameda kilpkonnakeha, hiigelloibade ja maokaelaga plesiosaurused. Hiidsaurused elasid ka õhus ja maal. Kuid kriidiajastu lõpus surid saurused välja, selle põhjust ei tea teadlased siiamaani, kõige tõepärasem arvamus on, et hiidsisalikud tõrjuti kliima halvenemisest tingitud ägenenud olelusvõitluses välja täiuslikuma loomarühma imetajate poolt. Kriidiajastul kujunes rohkesti suuri nafta- ja gaasimaardlaid.
rohkem nagu kõigusoojased, külmaverelised loomad. Pole välistatud ka variant, et osad saurused olid soojaverelised ja teised külmaverelised. Illustreerivad pildid Teropoodide anatoomiast 4. Väljasuremine Kõik lennuvõimetud ja mitte linnulaadsed dinosaurused surid ühtäkki välja umbes 65 miljonit aastat tagasi. Paljud teised loomad, kaasaarvatud ammoniidid, plesiosaurused, pterosaurused, enamikud linnud ja paljud imetajad surid samuti välja. Selle suure väljasuremise kohta on teadlased välja käinud 2 põhilist teooriat: Kokkupõrketeooria - Asteroidi kokkupõrketeooria käis välja aastal 1980 Walter Alvarez ja ta kaaskond. Alvarez väitis, et äkkiline iriidiumi taseme tõus ülemaailmsetes maakoorekihtides, mis olid sel ajal maapinnale lähedal tõestab otseselt, et maale kukkus asteroid
Suured dinosaurused olid kõigi aegade suurimad maismaaloomad, kuid sinivaal on neist suurem. Dinosaurused valitsesid maailma 140 miljoni aasta vältel. Nende ajastu algas umbes 210 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. See oli periood maailma ajaloos, mida nimetatakse mesosoikumiks ehk keskaegkonnaks. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesiroomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Suurimad dinosaurused olid üle 30 meetri pikad ja üle 15 meetri kõrged. Väikseimad dinosaurused olid umbes tibu suurused. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 3-4,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna- Aafrika rannikult.
putukad, näiteks kiilid. (Kindersley, 1997) 300 milj. aastat tagasi esimesed kahepaiksed olid tulnud merest välja u. 50 miljonit aastat varem. Järk-järgult muutusid nende jäsemed tugevamaks ja nahk paksemaks, nii et nad võisid elada masimaal. Munemiseks pidi nad siiski vette tagasi minema. Soojades soodes kasvasid hiiglaslikud sõnajalad ja osjad. (Kindersley, 1997) 150 miljonit aastat tagasi valitsesid maismaal hiidsisalikud saurused. Roomajad elasid ka meres, näiteks plesiosaurused, ning lendasid õhus, näiteks pterosaurused. Sel ajal oli juba ka linde ja imetajaid . Meres olid tavalised elutsejad ammonniidid. Rohkem kui 100 miljonit aastat tagasi hakkasid Maale ilmuma esimesed õistaimed, näiteks magnooliad. Hiljem, u. 65 miljonit aastat tagasi, surid välja saurused ja paljud teised elusolendid. Mõne järgmise aastamiljoni jooksul said tavaliseks mitmesugused imetajate ja lindude liigid. (Kindersley, 1997)
gruppidega. Kõige ürgsem variant on anapsiidne kolju (ilma oimuaukudeta), mis on tänapäeval iseloomulik kilpkonnadele. Sellest eraldus suhtliselt varakult sünapsiidne variant (1 oimuauk pea alumisel poolel), mis on iseloomulik imetajatele. Hiljem tekkis anapsiidsest vormis diapsiidne kolju (2 oimuauku), mis esineb krokodillidel ja madudel. Ning kõigehiljem eristus eurüapsiidid (1 oimuauk pea ülemisel poolel), kellest said ihtüosaurused ja plesiosaurused. Amnioodid on roomajad, linnud ja imetajad (muna/loodet ümbritsevad lootekestad). 9. Milline oli laamtektoonika põhisündmus Keskaegkonnas, vahemikus ca 200...100 Mat? Mis toimus merevee tasemega? Kirjelda seda sündmust pisut. Karboni Lõpul - Permis olid kontinentid koondunud hiidmandriks Pangea. Põhisündmus oli Pangea lagunemine. Pangea põhjapoolne osa Lauruaasia hakkas eralduma Gondwanast (Triia lõpp), mitmesugused kagu-Aasiat moodustavad osad ühinesid ka Lauraasiaga
annaabi.ee 
